Isikuandmete töötlemine Häirekeskuses

Andmed Häirekeskusega peetava kirjavahetuse kohta on avaliku teabe seaduse kohaselt kättesaadavad Häirekeskuse veebilehel avalikus dokumendiregistris[AK1]. Dokumendiregistri avaliku vaate põhjal ei ole füüsilist isikut võimalik tuvastada, avaldatud on üksnes initsiaalid või sõna „eraisik“.

Isikuandmeid (näiteks nimi ja kontaktandmed, isikuga seotud probleemi kirjeldamine vms) sisaldavad füüsiliste isikute esitatud selgitustaotlused, märgukirjad, teabenõuded ja muud pöördumised. Samuti võib isikuandmeid sisaldada mõnelt teiselt asutuselt saabunud kiri (näiteks koopia vastusest isiku pöördumisele).

Inimeste taotlused ja pöördumised registreeritakse elektroonilises dokumendihaldussüsteemis ning need on tunnistatud piiratud juurdepääsuga teabeks. Isikute andmeid hoitakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis ning kasutatakse vaid pöördumisele vastamiseks. Kui pöördumisele vastamiseks on lisainfo saamiseks vaja suhelda kolmanda osapoolega, avaldatakse isikuandmeid vähimas vajalikus mahus.

Kui kolmas osaline soovib tutvuda füüsilise isiku ja Häirekeskuse vahel peetud kirjavahetusega ning esitab vastava teabenõude, vaadatakse see üle ja otsustatakse, kas küsitud dokumenti on võimalik välja anda osaliselt või täielikult. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust, väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Häirekeskus kasutab kirjade saatmiseks e-posti ja liht- või tähitud posti. Teatud juhtudel võib füüsilisele isikule saadetav e-kiri olla krüpteeritud või sisaldada krüpteeritud dokumente, et kaitsta saaja isikuandmeid. Krüpteerimise jaoks on vajalik saaja isikukood, mida vajadusel küsitakse. Krüpteeritud dokumentide avamiseks on vajalik krüpteerimistarkvara, ID-kaart ja ID-kaardi lugeja. Vaata juhendeid siit[AK2].

Seadus lubab meil kirjavahetuse ja/või sündmuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalik huvi (avaliku teabe seaduse § 30 lõige 4, § 38 lõige 1). Seda õigust kasutame erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise endaga seotud info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.