Isikuandmete töötlemine

Isikuandmed on mistahes andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada (vt mõistet isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS  §-is 4). Isikuandmete töötlemine on mistahes isikuandmetega tehtav toiming (vt IKS §5). Isikuandmeid töödeldakse ja hoitakse Häirekeskuses vastavalt seaduses kehtestatud korrale ja nõuetele. Lähtume isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest, isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ning muudest asjakohastest õigusaktidest.

Isikuandmete vastutav töötleja:
Häirekeskus
Osmussaare 2, 13811 Tallinn
telefon (+372) 628 7400
e-post: 112@112.ee
koduleht: www.112.ee
andmekaitse ametnik: Kristi.Kivilaid@112.ee
Volitatud töötleja, kes haldab ka kodulehte:
Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus
Mäealuse 2/2, 12618, Tallinn
telefon: (+372) 612 6200
e-post: smit@smit.ee
koduleht: www.smit.ee
andmekaitsespetsialist: andmekaitse@smit.ee

Isikuandmete töötlemine Häirekeskuse ülesannete täitmiseks

Häirekeskuse ülesanne on hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks, samuti teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile (päästeseadus § 5 lg 1¹). Ülesande täitmisel kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid, sealjuures delikaatseid isikuandmeid (vt mõistet IKS §4):

  • hädaabiteate edastaja nimi ja telefoninumber;
  • abivajaja andmed (nt nimi, sugu, vanus, isikukood);
  • abivajaduse põhjus;
  • sündmuskoha aadress;
  • muu hädaabiteadete menetlemise käigus lisandunud informatsioon isiku kohta.

Häirekeskusesse saabunud hädaabikõned salvestatakse ning hädaabiteate sisu salvestatakse hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi.

Isikuandmete edastamine teisele asutusele või isikule

Häirekeskus salvestab hädaabiteadete menetlemise käigus kogutud info ja edastab selle väljasõidukorraldusega kiirabibrigaadile ja päästemeeskonnale ning annab politseisündmuse info PPA operatiivteabetalitusele. Isikuandmeid edastatakse teisele asutusele või isikule ainult juhul, kui selleks on seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus.

Häirekeskuse ametikohale kandideerimine

Kandideerimisega seotud dokumentides sisalduvad isikuandmed, mida töötlevad selleks ettenähtud ametikohtadel töötavad teenistujad. Teistel Häirekeskuse teenistujatel puudub juurdepääs kandideerijate isikuandmetele. 

Vastavalt päästeteenistuse seadusele (§ 7 prim 2) esitab päästeteenistujaks kandideerija Häirekeskusele isikuankeedi, mis sisaldab täiendavaid andmeid lähedaste kohta. Häirekeskus pöördub riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, füüsiliste ja juriidiliste isikute poole isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.

Kõik isiku kandideerimisega seotud dokumendid on juurdepääsupiiranguga. Avalikustamisele ei kuulu ka teave inimese osalemise kohta konkursil. Teave kandidaadi ametisse nimetamise kohta on avalik. Kandidaadil on õigus teada, milliseid andmeid on Häirekeskus tema kohta kogunud; samuti on tal õigus nende andmetega tutvuda ja anda omapoolseid selgitusi.

Isikuandmed kirjavahetuses

Andmed Häirekeskusega peetava kirjavahetuse kohta on avaliku teabe seaduse kohaselt kättesaadavad Häirekeskuse veebilehel avalikus dokumendiregistris. Dokumendiregistri avaliku vaate põhjal ei ole füüsilist isikut võimalik tuvastada, avaldatud on üksnes initsiaalid või sõna „eraisik“.

Isikuandmeid (näiteks nimi ja kontaktandmed, isikuga seotud probleemi kirjeldamine vms) sisaldavad füüsiliste isikute esitatud selgitustaotlused, märgukirjad, teabenõuded ja muud pöördumised. Samuti võib isikuandmeid sisaldada mõnelt teiselt asutuselt saabunud kiri (näiteks koopia vastusest isiku pöördumisele).

Inimeste taotlused ja pöördumised registreeritakse elektroonilises dokumendihaldussüsteemis ning need on tunnistatud piiratud juurdepääsuga teabeks. Isikute andmeid hoitakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis ning kasutatakse vaid pöördumisele vastamiseks. Kui pöördumisele vastamiseks on lisainfo saamiseks vaja suhelda kolmanda osapoolega, avaldatakse isikuandmeid vähimas vajalikus mahus.

Kui kolmas osaline soovib tutvuda füüsilise isiku ja Häirekeskuse vahel peetud kirjavahetusega ning esitab vastava teabenõude, vaadatakse  see üle ja otsustatakse, kas küsitud dokumenti on võimalik välja anda osaliselt või täielikult. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust, väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Häirekeskus kasutab kirjade saatmiseks e-posti ja liht- või tähitud posti. Teatud juhtudel võib füüsilisele isikule saadetav e-kiri olla krüpteeritud või sisaldada krüpteeritud dokumente, et kaitsta saaja isikuandmeid. Krüpteerimise jaoks on vajalik saaja isikukood, mida vajadusel küsitakse. Krüpteeritud dokumentide avamiseks on vajalik krüpteerimistarkvara, ID-kaart ja ID-kaardi lugeja. Vaata juhendeid siit.

Isiku õigused enda andmetega tutvumisel

  • Igaühel on õigus enda kohta kogutud andmetega tutvuda. Avalikustatud isikuandmeid on võimalik vaadata veebilehel või esitada andmete saamiseks teabenõue. Võimalusel väljastatakse andmed teabenõude esitaja soovitud viisil 5 tööpäeva jooksul teabenõude registreerimisest.
  • Isikuandmete edastamiseks eraisikule peab Häirekeskus veenduma teabenõude esitaja isikusamasuses.
  • Häirekeskus ei väljasta teabenõude esitajale isikuandmeid, kui seda tehes ei ole võimalik välistada teiste isikute andmete väljastamist, mille töötlemiseks puudub andmete küsijal seaduslik alus.
  • Igaühel on õigus nõuda enda ebaõigete isikuandmete parandamist, esitades sellekohane taotlus.
  • Igal isikul on õigus esitada Häirekeskuses isikuandmete töötlemise kohta  kaebus või vaie Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda halduskohtusse.

Isikuandmete säilitamine

  • Meditsiini, pääste ja politsei hädaabiteadete sisu säilitatakse hädaabiteadete menetlemise infosüsteemis kolm aastat vastavalt hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse § 8 lõikele 1. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 kajastatakse andmeid andmekogus isikustatuna üks aasta, pärast seda andmed umbisikustatakse.
  • Hädaabikõnede salvestisi säilitatakse üks aasta.
  • Mittevalituks osutunud kandidaatide andmeid säilitatakse vaidlustamistähtaja ulatuses (üks aasta).
  • Paremusjärjestuses järgmise kandidaadi andmeid ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks säilitatakse 150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest.
  • Kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.
  • Töölepinguid, isikuankeete ja muid personaliandmeid säilitatakse vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
  • Isikutega peetavat kirjavahetust säilitatakse Häirekeskuses üldjuhul viis aastat või õigusaktis sätestatud tähtaja saabumiseni.

Pärast säilitustähtaja möödumist dokumendid/andmed kustutatakse või hävitatakse.

Isikuandmetega seotud rikkumine

Kui Häirekeskuses tuvastatakse isikuandmetega seotud rikkumine, mis tõenäoliselt kujutab endast ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teavitatakse sellest Andmekaitse Inspektsiooni ja rakendatakse meetmed, et rikkumine kohe lõpetada.

Kui isikuandmetega seotud rikkumise tõttu võib tekkida isikule suur oht, siis teavitatakse sellest isikut, et ta saaks vajadusel tarvitusele võtta olukorda leevendavaid meetmeid.

Häirekeskuse veebilehe külastamine

Häirekeskuse veebilehe külastamisel kogutakse statistika eesmärgil järgmisi andmed:

  • arvuti või arvutivõrgu internetiaadress (IP-aadress), mida ei seota isikut tuvastava teabega;
  • arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nimi ja aadress;
  • külastamise kuupäev ja kellaaeg;
  • külastatavad veebilehe osad.

Häirekeskuse hoonete külastamine

Häirekeskuse hoonetesse sisenemiseks küsib turvateenistuja külastajalt isikusamasuse tuvastamiseks ja läbipääsukaardi väljastamiseks isikut tõendavat dokumenti. Isiku nimi, isikukood ja dokumendi number kantakse elektroonilisse andmekogusse, millele on juurdepääs ainult turvateenistujatel.