16. märtsil oma kuuendat tegutsemisaastat tähistanud Häirekeskuse riigiinfotelefon 1247 allkirjastas märtsi alguseks kõikide Eesti kohalike omavalitustega koostöölepped. Tegemist on aastatepikkuse ühise jõupingutusega, et kriiside korral veelgi efektiivsemalt tegutseda ja tagada elanikele kiire ja kontrollitud info.
Kuus aastat tagasi, 16. märtsil 2020 käivitus riigiinfo telefon ja samal päeval hakati 1247 numbrilt jagama kriisiinfot, mida koroonakriisis hädasti vaja oli. Tänaseks on riigiinfo telefon kindlustanud oma koha nii kindla kontaktpunktina riigiga suhtlemiseks kui ka kriisiinfo edastajana erakordsetes oludes. Märtsi alguses sai valmis sünnipäevakingitus, allkirja said viimased koostöölepped Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste vahel, mis lubavad edaspidi kriisides veelgi efektiivsemalt infot edastada.
Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas: „Kuigi infoliini loomine oli Häirekeskuses ettevalmistamisel juba varem, siis koroonakriisi alguse hetkel oli tegemist hädaabinõuga, mis tuli kohe kasutusele võtta. Saame öelda, et koroonakriisist saadud teadmised ja kogemused andsid tõuke arengule, mille suunas oleme kõik sellele järgnenud aastad hoolega tööd teinud.“
Kuues tegutsemisaasta on 1247 jaoks olnud arenguterohke
Kriisiinfotelefoni teenuse osas saavutas Häirekeskus koostöös kohalike omavalitsustega äsja ühe aastatepikkuse eesmärgi. 4. märtsil 2026 liitus Mustvee vald viimase omavalitsusena kriisiinfo teenusega (KRIT). Sellega sai Eestile ring peale ehk kõik 78 omavalitsust on sõlminud koostööleppe, mille alusel saab igaüks neist 1247 numbrit vajadusel oma kriisiinfo jagamiseks kasutada. Kogu protsessi kestuseks võib lugeda viis aastat, sest esimese koostöölepingu Häirekeskusega sõlmis Keila vald 2021. aastal, samuti märtsikuus.
„Erakorraliste sündmuste mõjul tekivad tihti olukorrad, kus elanike infovajadus järsult kasvab ning kohalik omavalitsus mattub infopäringute alla. Koostöölepete järel saabki Häirekeskus omavalitsusi info jagamisel edaspidi toetada. Meil on olemas tehniline võimekus, inimesed ja pidev valmisolek jagada infot nii eesti, inglise kui ka vene keeles,“ selgitab Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
„Olgu siis tegemist ükskõik kas igapäevaelus tekkiva küsimusega riigile; üleriigilise või kohaliku kriisiga: inimene peab teadma, et on olemas üks kontaktpunkt: üks number 24 tundi, 7 päeva nädalas –1247.“
Igapäevaselt toimibki 1247 riigiinfotelefonina, mis pakub Häirekeskuses hädaabinumbri 112 kõrval võimalust usaldusväärse info saamiseks olukordades, kus ei ole ohus inimese elu, tervis või vara. Riigiinfo telefoni partnerite ringi lisandusid 2025. aasta jooksul Siseministeerium ja Välisministeeriumi konsulaarhädaabi number. Nende jagatav info lisandus kõnedele vastavate 1247 riigiinfotelefoni konsultantide töölauale, kus oli juba varasemast Keskkonnaameti, Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Eesti Liikluskindlustusfondi teave. Lisaks sai 1247 möödunud aastal jagada valimiste infot ning koostöös Kliimaministeeriumiga vastata küsimustele tuulegeneraatorite kohta.
Häirekeskuse riigiinfo teenuse juht Keidi Kütt sõnab: „1247 kuues aasta süvendas veelgi veendumust, et Eesti elanikud vajavad kanalit, mille puhul saab kindel olla, et sealt saadav info on faktiliselt kontrollitud ja tõene. Tunnetame hästi, millega vastamisi seisame – pettuste ja valeinfo üha laialdasem levik on ka meile saabuvatest kõnedest kuulda. Õnneks on meil võimekus olla ööpäevaringselt abiks infoga, mille päritolus ja tõesuses võib kindel olla.“
Riigiinfo telefonile laekus 2025. aastal keskmiselt 393 kõnet ööpäevas. Kokku vastati aasta jooksul 143 593 kõnele.
Kertu Loide
meediaekspert
kommunikatsiooniosakond
Häirekeskus
557 8669
...
