Juba kaheksandat aastat järjest tunnustas Häirekeskus üle-euroopalisel 112 päeval lapsi ja noori, kelle hädaabikõned aitasid möödunud aastal elusid päästa ja ohtlikke olukordi ennetada. Samuti andis Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ülevaate 2024. aasta Häirekeskuse teenustest ja hädaabikõnede trendidest.
„Iga hädaabikõne on oluline ja võib olla elupäästev. Tänaste noorte tegutsemine näitab, et kasvav põlvkond on tähelepanelik, hooliv ja oskab teha keerulises olukorras õigeid otsuseid. Need lapsed ja noored on märk sellest, et kogukonna turvalisus ja hoolivus on jätkuvalt olulised väärtused,“ ütles Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Tänavu tunnustati 10 last ja noort, kes on teinud eeskujuliku hädaabikõne. Nende oskuslik ja rahulik tegutsemine keerulistes olukordades aitas päästa elusid või ennetada ohtlikke olukordi. Tunnustused andsid üle siseminister Lauri Läänemets ja Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Tänaseks 4-aastane Oliver kutsus abi oma emale, kes kaotas ootamatult teadvuse; 11-aastane Johan teavitas Häirekeskust majas puhkenud tulekahjust, lülitas enne päästjate saabumist elektri kilbist välja ja juhatas teised lapsed turvaliselt õue; samuti teatas puhkenud tulekahjust 9-aastane Karoliine-Lisandra; 15-aastane Kenneth kutsus politsei pargis korda rikkuvale mehele.
14-aastased Georg Kenneth, Rasmus ja Gregor ning 15-aastane Joonatan helistasid numbril 112, kui nende sõber jalgrattaga kukkus ja raskelt viga sai; 11-aastane Meribel teavitas tõukerattaga kukkunud naisest; 6-aastane Romek kutsus kiirabi oma emale, kellel tekkis ootamatu terviserike.
Hädaabikõnede arv vähenes, kuid iga kolmas kõne on endiselt ekslik
Eelmisel aastal valiti hädaabinumbrit 112 ligi miljon korda (989 711), mida on 14% vähem kui 2023. aastal. Helistajate keskmine ooteaeg hädaabiliinil oli 5,6 sekundit. 62% kõnedest vajasid kiiret abi ehk kiirabi, politsei või päästjate reageerimist. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (27%) ning pääste (4%) väljakutsed.
Sündmuste arvu vähenemine on seotud kõnde üldarvu langusega. Näiteks on vähenenud ilmastikutingimustest tingitud sündmused, palavikuga seotud väljakutsed ning looma- ja putukahammustuste juhtumid. Kõnede arvu langusele võib olla seotud ka Android tarkvaravea parandamine, mis vähendas ekslike hädaabikõnede hulka – varem põhjustas see juhuslikke kõnesid hädaabinumbritele üle maailma.
"Hädaabikõnede üldarvu vähenemine on positiivne trend, kuid samal ajal toovad mõned kasvunumbrid esile olulisi ühiskondlikke murekohti. IT-kuritegude ja valerahaga seotud teadete sagenemine näitab, et inimeste teadlikkus on küll kasvanud, kuid samal ajal on sagenenud ka küberpettused. Lähisuhtevägivallast teavitamine on samuti suurenenud võrreldes aasta varasemaga,“ ütles Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. „Positiivne on aga see, et metsa- ja maastikutulekahjusid registreeriti viimase kolme aasta madalaimal tasemel.“
Euroopa Liidus ja ka Eestis tähistatakse 11. veebruaril Euroopa 112 päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust üleeuroopalisesest hädaabinumbrist. Numbrile 112 tuleb helistada, kui ohus on elu, tervis või vara ning on vaja kiirabi, politsei või pääste abi.
Galerii päeva piltidest on leitav siit: https://mihkelleis.pic-time.com/-haeirekeskus112paeev
Fotograaf: Mihkel Leis
Lisainfo ja päringud:
Siim Praats
Häirekeskuse väliskommunikatsiooni ekspert
5308 4208
...