\r\n\r\n
Sel aastal sai Kaugtöö Tegija 2019 märgise 39 ettevõtet, nende hulgas ka Häirekeskus. See märgis on tunnustus kaugtöökultuurile ja tehnilistele võimalustele. Märgis kehtib kolm aastat. Kokku on märgise saajaid Eestis nüüd 120 (sh Siseministeerium, Päästeamet, SKA). Parima juhi tiitli kaugtöö eestvedamise eest Eestis pälvisid Rain Laane Eesti Haigekassast ja Lauri Kinkar Messantest.
\r\n\r\nHäirekeskuse üldosakonna juhataja Katrin Neidra-Reinkorti sõnul on Kaugtöö Tegija 2019 digitaalne märgis vajalik tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsiooniks.
\r\n\r\n"Kaugtöö on töökorralduse viis või vorm, mis pakub tehniliste vahendite ja kokkulepete alusel võimaluse töötada ning suhelda tööandjaga asukohast sõltumatult. Mul uhke tunne ja hea meel, et meil on juhtkonna koosolekud avatud kõigile meie töötajatele, sest sellist võimalust inimeste kaasamiseks ei kasutata kuigi paljudes organisatsioonides.
\r\n\r\nKuigi kaugtööd saame täna pakkuda ainult neile, kellele töö ja vahendid seda võimaldavad, usun, et mitte väga kauges tulevikus on see võimalik enamusele Häirekeskuse töötajatest," ütles Neidra-Reinkort.
\r\n\r\nTarga Töö Ühingu projekti žürii ettekandeid saab vaadata SIIN.
\r\n',url_et:"haeirekeskust-tunnustati-kaugtoeoe-maergisega"},relationships:[{categories:{data:[{type:s,id:a}]}}]},{id:"14",attributes:{datepublish:"2019-03-04T10:00:10+02:00",headline_et:"Suurbritannias tehtud hädaabikõne päästis Eestis inimese elu",text_et:"Vanaemaga Facetime’is suhelnud lapselaps kutsus oma Haapsalus elavale 76-aastasele vanaemale Suurbritanniast Haapsallu kiirabi. Neljapäeval kella 21 paiku suhtles Suurbritannias naine oma Haapsalus elava 76-aastase vanaemaga Facetime«i vahendusel, kuid kõne käigus märkas ta, et vanaemal tekkisid ootamatult hingamisraskused ja ta ei saanud enam rääkida, ütles häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesment.
\r\n\r\n\r\n\r\n
«Kui Eestis elavate lähedastega ühendust ei õnnestunud saada, valis naine spontaanselt Euroopa hädaabinumbri 112. Kui esialgu tundus, et see polnud õige koht, kust Eestis inimese aitamiseks abi saada, siis helistajale kinnitati, et informatsioon jõuab Eestisse,» märkis ta.
\r\n\r\nNorth West Ambulance Service»i töötaja võttis hädaabiteate vastu ning edastas kogutud info Eesti häirekeskusele, kes saatis eaka naise juurde kohe kiirabi. Vanaemale kiirabi kutsunud naise sõnul päästis abi kiire jõudmine vanaema halvimast.
\r\n\r\nHäirekeskuse meditsiinilise korralduse ja valmisoleku talituse juhataja Margit Kallase sõnul on tegemist suurepärase näitega sellest, kuidas Euroopa hädaabinumber 112 ja Häirekeskuste omavaheline koostöö toimib.
\r\n\r\n«Kõige olulisem on see, et inimese elu sai päästetud ja selle üle on meil siiralt hea meel,» ütles Kallas.
\r\n\r\nTäna on kõikidel häirekeskustel Euroopas olemas teiste riikide vajalikud kontaktid, et just sellistes ootamatutes olukordades inimesi kiiresti aidata. Kallase sõnul on sellised juhtumid muidugi erandlikud.
\r\n\r\n«Pigem tuleb selliseid juhtumeid teadete edastamisest ette Soome Häirekeskusega, kus eestlaste kogukond on oluliselt suurem,» ütles Kallas.
\r\n\r\nKui omavahelise info vahetamise praktika Euroopa häirekeskuste vahel on toiminud juba mõnda aega, siis sellest aastast on piiri taga viibivatel eestlastel ka otse Eesti häirekeskusega ühendust saada.
\r\n\r\nKui on vaja teada anda juhtumist, mis vajab Eestis kiiret politsei, kiirabi või pääste sekkumist, tuleks helistada numbril +372 600 0112. Tasub silmas pidada, et erinevalt 112 numbrile tehtud kõnest seda kõnet ei ole võimalik positsioneerida. Helistaja asukohariigis abi saamiseks tuleks eelistada kohalikke hädaabinumbreid, sest teadete vahendamine on ajakulukam.
\r\n\r\n112 on Euroopa hädaabinumber, kust saab kutsuda appi politseid, päästet ja kiirabi kõikjal Euroopa Liidus.
\r\n",url_et:"suurbritannias-tehtud-haedaabikone-paeaestis-eestis-inimese-elu"},relationships:[{categories:{data:[{type:s,id:a}]}}]},{id:"13",attributes:{datepublish:"2019-02-11T10:12:00+02:00",headline_et:"Häirekeskus: Eesti inimese mured seostuvad peamiselt tervisega",text_et:"Häirekeskus võttis 11. veebruaril, Euroopa 112 päeva raames toimunud pressikonverentsil kokku möödunud aasta töötulemused ja tutvustas edasisi arenguid. 2018. aastal vastas Häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 994 514 kõnele. Neist 408 250 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Võrreldes eelmise aastaga tõusis kõnede arv 1% võrra ja selle põhjusena on näha abivajaduse tõusu suvel. Palav suvi tõi kaasa tuleõnnetusi ja tekitas inimestele terviseprobleeme.
\r\n\r\nPea pooled (46%) hädaabikõned tulid Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa), ligi veerand Lõuna piirkonnast, Ida piirkonnast tuli 19% kõnesid ning kõige vähem kõnesid tehti Lääne piirkonnast (13%).
\r\n\r\nPeamised meditsiinisündmused, mille tõttu abi vajati, olid seotud kõhupiirkonna kaebuste, vererõhuprobleemide ja valuga rinnus. See on olnud nii ka eelmistel aastatel. Teatavasti on südame-veresoonkonna haigused Eestis haigestumise ja surma põhjuste hulgas esikoha.
\r\n\r\nPeamised päästesündmused on seotud erinevate tulekahjudega (alarmid, tulekahjud hoonetes ning väljaspool hooneid) ning abi osutamistega.
\r\n\r\nSagedasemad politseisündmused on seotud joobes isikute, politsei teadetega ning liiklusõnnetustega. Politsei teadete hulgas on tähelepanelike inimeste teated, kes teatavad näiteks kahtlastest juhtidest, probleemsetest naabritest või joobes inimestest.
\r\n\r\nHäirekeskuse teenindatavatelt abi- ja infotelefonidelt vastati 103 447 kõnele, mis on 10% rohkem eelmisest aastast. Tõusu taga on üheltpoolt maanteeinfo telefoni 1510 lisandumine Häirekeskuse poolt teenindavate numbrite hulka ja teisalt loomade abivajadusega seotud kõnede hulga tõus. Suurulukeid puudutavate kõnede hulk suurenes möödunud aastal 64%.
\r\n\r\nPeadirektor Kätlin Alvela ütles täna toimunud pressikonverentsil, et Häirekeskuse üks roll on mõista seda, millist abi inimesed vajavad.
\r\n\r\n„Häirekeskuse oleme unikaalses ja tähtsas rollis, sest meie päästekorraldajad on täna riikliku abiteenuse eesliinil. Need miljon kontakti inimestega annavad meile selge arusaama sellest, et inimeste abivajadus on muutumas. Seda kinnitavad nii meditsiinisündmuste kui ka loomade abistamist eeldavate juhtumite suur hulk ja numbrite jätkuv tõus,“ ütles Alvela pressikonverentsil.
\r\n\r\nMuutunud abivajadusele vastamiseks tuleb Häirekeskusel astuda samme tehnoloogia täiustamisel. Peadirektori asetäitja arenduse alal, Merle Tikk tutvustas ajakirjanikele seda, millised on organisatsiooni edasised tehnoloogilised arengud.
\r\n\r\n„Järgmise kahe aastaga saab valmis Häirekeskuse päästekorraldajatele uus tööprogramm, mis võimaldab muuseas tuua abistajateni ka helistajate videokõned. Lisaks sellele saab selle aasta jooksul valmis kriisiinfo telefon,“ tõi Tikk näiteid.
\r\n\r\n11. veebruaril tähistatakse kõikjal Euroopas 112 päeva, millega suunatakse tähelepanu sellele, et tegemist hädaabinumbriga, kust saab appi kutsuda politseid, päästet ja kiirabi kõikjal Euroopas. Päeva raames tunnustati juba teist aastat ka silmapaistvalt hästi hädaabikõne teinud lapsi.
\r\n",url_et:"haeirekeskus-eesti-inimese-mured-seostuvad-peamiselt-tervisega"},relationships:[{categories:{data:[{type:s,id:a}]}}]},{id:"12",attributes:{datepublish:"2019-01-25T15:17:58+02:00",headline_et:"Algab fotokonkurss “Lumest lumele 112”",text_et:'Igal aastal toimub rahvusvahelise 112 päeva tähistamiseks fotokonkurss “Lumest lumele 112”, millest on oodatud osa võtma kõik lasteaiad. Konkursil osalemiseks soovitame igal rühmal fotole jäädvustada selle, kuidas nende arvates võiks efektselt olla kujutatud hädaabinumbrit 112. Ideaalis võiks selleks kasutada lund, kuid kui ilmastikuolud seda ei soosi, on oodatud ka kõik muud loomingulised lahendused.
\r\n\r\nTehtud foto tuleb laadida Facebooki üritusele „Lumest lumele 112“, mille leiab alates 28. jaanuarist Häirekeskuse Facebooki lehelt.
\r\n\r\nHäirekeskuse töötajad valivad välja lemmikud, kes saavad auhinnaks hariva ja põneva „Aga mina“ põrandamängu. Loe mängu kohta täpsemalt: https://agamina.ee/porandamang.
\r\n\r\nKonkurss algab 28. jaanuaril ja kestab kuni 7. veebruarini. Võitjad kuulutatakse välja 11. veebruaril 2019.
\r\n\r\nRahvusvahelist 112 päeva tähistatakse traditsiooniliselt 11. veebruaril. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust sellest, et Euroopas on üks number 112, millele helistades saab vajadusel kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka politsei.
\r\n\r\nJulgeid mõtteid ja pealehakkamist!
\r\n\r\nKüsimused ja lisainfo: heiko.leesment@112.ee või 5550 4359
\r\n',url_et:"algab-fotokonkurss-lumest-lumele-112"},relationships:[{categories:{data:[{type:s,id:a}]}}]},{id:"10",attributes:{datepublish:"2019-01-09T10:53:00+02:00",headline_et:"Häirekeskus sai mullu 129 eCall kõnet",text_et:'Häirekeskus sai eelmisel aastal uutele sõidukitele paigaldatava hädaabikutsumise süsteemi eCall kaudu 129 kõnet, millest ühegi puhul ei olnud siiski tegemist raske liiklusõnnetusega. "Reaalseid sündmusi, mis vajasid reageerimist, oli kolm korda," ütles häirekeskuse planeerimisgrupi ekspert Krõõt Kaldma kolmapäeval BNS-ile.
\r\n\r\n
\r\n"Esimene eCall kõne, mille puhul inimesed abi said, jõudis meieni möödunud aasta 2. märtsi öösel. See puudutas Lõuna-Eestis külmas öös sõidukiga hätta jäänud Vene Föderatsiooni kodanikke. Nemad helistasid ise oma sõidukist Häirekeskusesse ja andsid teada, et neil pole kütust ning vajavad abi," rääkis Kaldma.
\r\nTeine sündmus puudutas teelt välja sõitmist, milles keegi viga ei saanud ning kolmandal juhul toimus liiklusõnnetus, mille puhul sõiduk tegi ise teate häirekeskusele. Ka selle puhul ei olnud tegemist raske õnnetusega, märkis Kaldma.
\r\n"Seega hetkel ei saa öelda, et eCall lahendus oleks veel kellegi elu päästnud, kuid on inimesi kindlasti abistanud vähemalt neil kolmel juhul," tõdes häirekeskuse esindaja.
\r\n"Samas tasub arvesse võtta, et nõuetele vastava eCall lahenduse paigaldamine on autotootjatele Euroopa Liidus kohustuslik 2018. aastal valmivatele uutele mudelitele. Kindlasti ei moodusta need sõidukid suuremat osa Eesti teedel liikuvatest sõidukitest. Seetõttu võib eeldada, et eCall teateid hakkab laekuma häirekeskusele rohkem tulevikus, mil toimiva eCall lahendusega sõidukeid on Eesti teedel rohkem," rõhutas Kaldma.
\r\nHäirekeskuse ekspert tunnistas, et kuna eCall lahendus on uus, siis see on äratanud inimestes huvi ja keskuseni on jõudnud kõnesid, kus inimesed on omal käel soovinud katsetada oma sõiduki eCall funktsiooni toimimist. "Meie soovitus on see, et küsige nende toimimise ja seadme töökindluse info üle autoesindustest. Ärge tehke neid kõnesid lihtsalt katsetamiseks ja kui olete seda nuppu ekslikult vajutanud, siis tuleks öelda, et ohtu pole. Kindlasti ei tohi kõnet ise katsetada, sest muidu võite tekitada valeväljakutse," ütles Kaldma.
\r\nHäirekeskus soovitab sõidukit ostes kontrollida, kas eCall seade vastab standarditele ja see on Eestis kontrollitud.
eCall on Euroopa Liidus alates 2018. aasta 1. aprillist käivitatud automaatne hädaabiteavitussüsteem, mille puhul teeb liiklusõnnetusse sattunud sõiduk automaatse hädaabikõne häirekeskusse. eCall-lahendus on eriti oluline siis, kui raskesse liiklusõnnetusse sattunud inimesed ise abi kutsuda ei saa või õnnetusel polnud pealtnägijaid. eCall hädaabikõnet on võimalik teha ka käsitsi.
\r\n\r\n
\r\nEesti häirekeskus sai eCall-kõnede vastuvõtmiseks vajaliku tarkvaralahenduse eelmise aasta veebruaris.
Avalikul konkursil kandideeris Häirekeskuse ida regiooni juhtima 24 inimest ja nende seast valiti sobivaimaks kandidaadiks Janek Murakas. Murakas on varem töötanud kohalikus omavalitsuses erinevatel ametikohtadel ja viimati abivallavanemana, kus vastutas muuseas ka piirkonna turvalisuse ja kriisireguleerimise eest. Lisaks sellele on Murakas 12 aastat olnud abipolitseinik.
\r\n\r\nHäirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul oli konkurss tugev ja hea meel on, et töö avalikus sektoris ning Häirekeskuses köidab ka neid, kes siseturvalisuse valdkonnas otseselt töötanud pole.
\r\n\r\n„Regionaalsete keskuste juhtidele on ootused väga suured, sest just nende käes on võti meeskonnatunde loomiseks ning hoidmiseks. Mul on hea meel, et meil oli tugevaid kandidaate, kelle hulgast sellesse vastutusrikkasse rolli inimesi valida,“ ütles Alvela.
\r\n\r\nPõhjus, miks Murakas otsustas kandideerida peitub tema tosina aasta pikkuses karjääris siseturvalisuse vabatahtlikuna.
\r\n\r\n„Ma olen olnud pikka aega abipolitseinik ja mul täitub 12 aastat panustamist Eesti turvalisusesse. Selle kaudu on mul tekkinud arusaamine Häirekeskuse tööst ja rollist. Usun, et tegemist saab olema põneva väljakutsega, sest Häirekeskus on kiires muutuses ja arenev organisatsioon.“
\r\n\r\nJõhvi ühishoones asuvas Häirekeskuse ida keskuses töötab tänase seisuga 28 inimest, kes töötavad graafikujärgselt ja aitavad vastata üle Eesti tehtavatele 112 kõnedele. Kokku vastab Häirekeskus ühes ööpäevas 3000 kõnele, millest umbes pooltel juhtudel saadetakse inimestele appi politsei, pääste või kiirabi. Ida regioon eristub teistest teeninduspiirkondadest mõnevõrra kõrgema helistajate hulgaga. Sellest regioonist tehti 2018. aastal 19% kõikidest Eesti hädaabikõnedest.
\r\n",url_et:"haeirekeskuse-ida-keskuse-juhina-alustas-toeoed-janek-murakas"}}],posts:[],categories:[{id:a,attributes:{title_et:"Pressiteade",display_datetime:a,slug_et:u,slug_en:u,slug_ru:u}}],archiveDates:[],selectedPost:{},currentSocketPosts:[]},persons:{persons:[],person:{},title:e,content:e},projects:{frontpage:[],categories:[],project:{},projects:[]},publicMeetings:{list:{},links:{},meta:{}},regionalPolice:{relationsTable:{},mapLayers:[],selectedLayer:{},layersDetailed:{},regionPoliceOfficials:[]},services:{services:[],serviceTypes:{},serviceWaitingTimes:{}},instructions:{instruction:{}},contentPages:{page:{}}},serverRendered:!0}}("","1","categories",0,"et",null,"Häirekeskus","kategooria","Kontakt","Sotsiaalmeedia","http://www.112.ee","https://twitter.com/hairekeskus",0,"Koostööpartnerid","https://www.linkedin.com/company/hairekeskus","Hädaabinumber","Loe edasi","otsing","Meediale","https://www.instagram.com/hairekeskus/")