Avaleht

Uudised

Kohus karistas põhjendamatuid väljakutseid teinud sarihelistajat arestiga

Veebruaris kahe päeva jooksul 78 korda hädaabinumbrile 112 helistanud ning politseile ja kiirabile põhjendamatuid väljakutseid teinud Tallinna meest karistas kohus 15-päevase arestiga.

14. veebruaril alustati väärteomenetlust 60-aastase Tallinnas elava mehe suhtes, kes tegi paari päeva jooksul Häirekeskusele 78 hädaabikõnet. Veendumaks, et inimese elu ega tervis ei ole ohus, reageerisid kiirabi ja politsei.

Põhja prefektuuri kohtuesindusgrupi juht Enel Kuiv sõnas, et alati, kui politseinikud mehe juurde jõudsid, oli ta alkoholijoobes, kuid tema elu ega tervis ei olnud ohus ning tal puudus kiire abi vajadus. “Kuivõrd selline käitumine oli pidev, ta hoidis korduvate valeväljakutsetega meie ressurssi kinni ning oli põhjust arvata, et ta teeb seda ka edaspidi, siis pidasid politseinikud kolmapäeval mehe kodus väärteo korras kinni,” rääkis Kuiv.

Reedel, 16.veebruaril määras kohus valeväljakutsete tegijale karistuseks 15 päeva aresti. Mees on ka varem sama teo eest karistatud – 2023. aasta sügisel helistas ta ühe nädala jooksul hädaabiliinile 53 korral ning politsei põhjendamatu väljasõidu eest määras kohus talle karistuseks 10 päeva aresti.

Häirekeskuse kriisijuhi Janek Murakase sõnul valmistavad kiire abivajaduseta helistajad muret. „Häirekeskuse päästekorraldaja peab igas hädaabinumbrile 112 jõudvas kõnes selgitama välja, kas inimene vajab kiiret abi. Sel põhjusel võib hädaabiliini koormavate sarihelistajate tõttu tekkida olukord, kus eluohtlikus seisundis abivajaja ootab liinile pääsemist sellevõrra kauem ning vajaliku abi jõudmine temani viibib.“

Hädaabiliini koormavad sarihelistajad on sageli joobes ja päästekorraldajate vastu ebaviisakad. „Näiteks väljendavad nad oma pahameelt ühiskonnas toimuva vastu, sõimavad, ropendavad või räägivad arusaamatut juttu. Sageli esitavad nad ka valeväiteid enda või teiste kohta ja nõuavad kiirabi, sest endal puuduvad kodus valuvaigistid või politseid, kes neid koju viiks," kirjeldas Murakas.

„Põhjendamatud väljakutsed põhjustavad ka politseinikes nördimust, sest väljakutsete koormus on suur ja teame, et tegelikult oleks keegi teine samal ajal päriselt abi vajanud,” ütles Kuiv. Ta lisas, et tõelise abivajaduse korral võib loomulikult hädaabinumbril 112 helistada nii palju kui tarvis.

Häirekeskuse 2022. aastal läbiviidud uuringust selgus, et pea veerandil hädaabinumbrile jõudvates kõnedes ilmnes sotsiaalprobleem, millest omakorda pooltel juhtudel on põhjuseks alkoholi (liig-)tarvitamine. Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele uuringus ilmnenud probleemidele nagu alkoholisõltuvus, mistõttu otsib Häirekeskus lahendusi koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste sotsiaalvaldkonna asutustega.

Karistusseadustiku (§ 278 lg 1) järgi on väärtegu operatiivteenistustele teadlikult vale väljakutse tegemine, mille eest on võimalik karistada rahatrahvi või arestiga. “Täna kehtivas seaduses puudub aga alus, mis annaks võimaluse võtta vastutusele inimene, kes teadlikult ja pahatahtlikult koormab hädaabiliini ning häirib seeläbi Häirekeskuse tööd, kuid seadusemuudatus selleks on töös,” selgitas Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase.

Lisainfo:
Maria Laanjärv
...
+372 588 17 655