Siseministeerium kavandab seadusemuudatust pahatahtlikult hädaabinumbri tööd häirijate ohjamiseks

Siseministeerium saatis välja Päästeseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et tulevikus tekiks õiguslik alus selgitada välja ja vajadusel võtta vastutusele hädaabiliini teadlikult ja pahatahtlikult häirivad inimesed.

Seadusemuudatus annaks politseile õigusliku aluse viia läbi menetlustoiminguid ja selgitada välja, kes või mis neid kõnesid teeb. Täna kehtivas seaduses puudub alus, mis annaks võimaluse võtta vajadusel vastutusele inimene, kes teadlikult ja tahtlikult koormab hädaabiliini ning häirib seeläbi Häirekeskuse tööd. Karistusseadustiku (§ 278 lg 1) järgi on väärtegu operatiivteenistustele teadlikult vale väljakutse tegemine, mille eest on võimalik karistada rahatrahvi või arestiga. 2022. aastal algatas PPA nimetatud paragrahvi alusel kokku 145 menetlust. See säte ei näe aga ette vastutust põhjendamatute 112 kõnede tegemise eest. Kuna ühtegi hädaabinumbrile tehtud kõnet ei saa jätta vastamata, siis võivad liini koormavate põhjendamatute kõnede ja sarihelistajate tõttu jääda ootele abivajajad, kes on päriselt eluohtlikus seisundis.

Seadusemuudatuse ajendiks on suur hulk selliseid kõnesid, mis hädaabiliini koormust märkimisväärselt tõstavad, kuid mis meile jõudma ei peaks. Nendeks võivad olla nii alla 10 sekundi kestvad nn. tühikõned, kus helistajapoolset suhtlust ei pruugi ollagi, aga ka ekslikult tehtud kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid, SOS-nupud ja käekellad valivad (kogemata) hädaabinumbri. Kõik eelnimetatud tüüpi kõned on seni moodustanud ligemale 20% kõnedest ja see osakaal kasvab igal aastal, mille üheks põhjuseks on tehnoloogiliste seadmete laiem levik. Tänavu viie kuuga on selliseid kõnesid juba üle 107 621 ehk need moodustavad juba pea kolmandiku kõikidest 112 kõnedest.

Muret teevad ka nn. sarihelistajad, kelle kõnele vastamiseks kulub päästekorraldaja väärtuslikku aega ning mis võib liini hõivatuna hoida mitmeid minuteid, kuid kellel tegelikkuses puudub abivajadus. Siin võivad põhjuseks olla nii teadmatus, kuhu oma murega pöörduda või oskamatus seadmega ümber käia, aga ka suhtlemisvajadus, alkoholijoove või vaimse tervise probleem.

Läinud aastal Häirekeskuses läbi viidud uuringust selgus, et 2022. aasta sagedaseim sarihelistaja, kelleks oli 92-aastane naine, valis hädaabinumbrit 1744 korral ja oli liinil kokku 28,5 tundi ehk umbes 140 kõnet kuus. Uuringust ilmnes, et pahatahtlikke kõnesid tegid enim alkoholi tarvitanud mehed. Tegemist on ennekõike sotsiaalse abivajadusega, kus on oluline koostöö sotsiaalvaldkonna asutustega, sest operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus, üksikud eakad ja vaimse tervise mured.

Käesoleval aastal on üks sarihelistaja teinud meile aasta esimeses pooles juba üle 900 kõne. „Ta räuskab ja solvab päästekorraldajaid ning tahtlikult hõivab nii hädaabiliini ja segab Häirekeskuse tööd. Suhtleme nii kohaliku omavalitsuse kui ka politseiga, kuid hetkel ei ole võimalusi sellise inimese vastutusele võtmiseks, sest valeväljakutseid ta ei tee ning põhjendamatute 112 kõnede tegemise eest täna alust sekkuda ei ole," selgitas Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.

Kindlasti ei ole eesmärk hakata karistama sotsiaalsete probleemidega eakaid või nutiseadmetega mängivaid lapsi. „Meie soov seadusemuudatusega on saada õiguslik alus, et välja selgitada, kes või mis seade hädaabiliini koormavaid kõnesid teeb, et vastavalt olukorrale reageerida. Alati ei ole lahendus karistus, vaid ennetav vestlus või hoopis selgitustöö. Kuid pahatahtlikule hädaabiliini koormamisele peavad meil tekkima selgemad hoovad sekkumiseks. Näiteks ei ole meil täna seaduslikku alust, et kutsuda korrale kiuslik sarihelistaja, kes päästekorraldajate peale karjudes hädaabiliini kinni hoiab või selgitada välja inimene, kes on pahatahtlikult hädaabiliini tööd halvama pandud teenustõkestusrünnaku taga,“ lisas kriisijuht.

Marie Aava
Häirekeskuse kommunikatsioonijuht
5309 3111
...