Lauaõppusel testiti kiire ohualapõhise SMS-teavituse väljasaatmist
20. oktoobril toimus Päästeameti korraldatud lauaõppus, kus testiti omavalitsuste kriisivalmidust ning mängiti esmakordselt läbi ohualapõhise kiire ohuteavituse väljasaatmist Häirekeskusest.
Ohualapõhist kiiret ohuteavituse süsteemi arendab riik sündmusteks, kus on ohus paljude inimeste elu või tervis, olgu selleks päästesündmus, suuravarii või katastroof, aga ka näiteks keskkonnareostus või kiirgusoht. Selle kasutuselevõtu eesmärk on anda inimestele õigeaegseid hoiatusi ja käitumisjuhiseid erinevate kriiside korral. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse arendatav platvorm võimaldab edastada SMS-teavituse konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele ning seda ka välismaal olevatele Eesti mobiilioperaatorite klientidele. Tegemist on 2018. aastal heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsiooni osaga, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu direktiivi 2018/1972 artikli 110 järgi liikmesriigile pandud kohustus arendada välja kiire ohuteavitussüsteem.
Sel neljapäeval harjutati ohuteavituse süsteemi esmakordselt Päästeameti korraldatud lauaõppusel. Stsenaariumi järgi oli Harjumaal tormituultest tingitud ulatuslik elektrikatkestus ning suur osa teedest olid sõidukitele läbimatud, mistõttu otsustas sündmust lahendav asutus ehk Päästeamet saata välja asukohapõhise ohuteavituse. Vastavalt koostööleppele määratleb sündmust lahendav asutus ohuala ning edastab Häirekeskusele ohuteavituse teksti, mis vastavalt piirkonnale ja vajadusele saadetakse kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Teenuse omanikuna saab Häirekeskuse ülesandeks olema asukohapõhist ohuteavitust sisaldava SMS-i väljasaatmine.
„Tehniliselt kõik toimis, mis annab kindlustunnet. Läbi vajab harjutamist kogu protsess, mis SMS-i väljasaatmisele eelneb ehk kuidas ja kui kiiresti liigub info sündmust lahendava asutuse esindajalt Häirekeskusesse aegkriitilises olukorras. Meie soov partneritele on, et SMS-teavitusega käivitub ka kriisiinfo teenus riigiinfo telefonilt 1247, sest nagu teame kriisiaastate kogemusest, kasvab inimeste infovajadus hüppeliselt ning hädaabiliini on tarvis hoida vabana. SMS-iga antakse inimestele ohuhoiatus ning võimalusel esmased käitumisjuhised ja viide nende leidmiseks kriis.ee, asutuse kodulehelt või meediast. SMS-teavituse lõpus saab olema viide riigiinfo telefonile 1247, mis jagab kriisiinfot,“ selgitas Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
Järgmisel aastal saab Häirekeskuse ülesandeks ka ohusireenide käivitamine, mis tähendab automaatselt ohualapõhise SMS-teavituse välja saatmist. Ohualapõhise SMS-teavituse arendused on lõpusirgel ning see peaks valmima 2023. aasta alguseks.
Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult paljusid inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Asukohapõhise sõnumiga ohuteavitus on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist ning sireene.
Marie Aava
kommunikatsiooniosakonna juht
5309 3111
...