Häirekeskus: veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus

Häirekeskuse peadirektor andis täna ülevaate 2022. aastast ja tutvustas möödunud aasta teises pooles läbi viidud sotsiaalvaldkonna uuringut. Selgus, et 24% hädaabinumbrile tehtud kõnedes ilmnes sotsiaalne probleem või abivajadus, millest pooltel juhtudel oli põhjuseks alkoholi (kuri-)tarvitamine.

Läinud aastal valiti hädaabinumbrit 1 171 822 korral (12% rohkem kui 2021. aastal), millest vähem kui pooltel juhtudel (45%) ehk 422 003 korral saadeti välja kiirabi, politsei või pääste. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (28%) ning pääste (4%). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv – kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.

Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul näeb Häirekeskus läbilõiget Eesti ühiskonna valupunktidest ja muredest. 2022. aasta teises pooles viis Häirekeskus läbi uuringu, et kaardistada sotsiaalsete probleemide esinemist hädaabikõnedes. „Saime kinnitust, et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalne probleem või abivajadus. Omakorda pooltel juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Piirkondlikke või keele erisusi välja ei joonistunud, kuid uuringu järgi on mehed sotsiaalprobleemidega tuntavalt enam (62%) kimpus kui naised (29%)," tõi Alvela välja.

Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele uuringus ilmnenud sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus ja vaimse tervise probleemid või tuge vajavad eakad, misõttu on Häirekeskuse eesmärgiks jagada partneritega saadud teadmist, et leida koos sotsiaalvaldkonna asutustega jätkusuutlikkelahendusi," lisas peadirektor.

Traditsiooniliselt tunnustab Häirekeskus üle-euroopalisel 112 päeval ka lapsi, kes tegid möödunud aastal tubli hädaabikõne. „Just kuulamisoskusega on lapsed eeskujuks paljudele täiskasvanutele. Tänaste päevakangelaste seas oli neid, kelle kiire ja asjatundlik tegutsemine aitas kriitilisel hetkel päästa elu. Tunnustatud said ka lapsed, kes hädaabinumbrile helistades andsid teada võõrast abivajajast või korrarikkumisest kodukandis. See on tõestuseks, et sirguv põlvkond hoolib kogukonna turvalisusest," sõnas Alvela. "Meie tunnustus läheb ka neile väikestele julgetele kodanikele, kes helistasid hädaabinumbrile kodus toimuva vägivalla pärast, kuid arusaadavatel põhjustel tõstame neid esile anonüümselt," lisas ta.

11-aastane Karl-Erik andis tähelepaneliku noore kogukonnaliikmena hädaabinumbrile teada kodukandis korda rikkuvast seltskonnast; 10-aastane Kirill ja 10-aastane Kristofer Johan helistasid avalikus kohas lamava abivajaja pärast; 14-aastane Anželika teavitas eksinud ja abivajajast naisest; 13-aastane Trofim mänguväljakul alkoholi tarbivast ja korda rikkuvast seltsksonnast; 13-aastane Keijo tulekahjust; 17-aastane Laura Kristiine solgitorru kinni jäänud koerast; 12-aastased Iris Estell ja Sune kutsusid politsei pargis vägivallatsevale ja korda rikkuvale mehele.

13-aastane Raimond kutsus kiirabi kiigelt kukkunud ja viga saanud sõbrale; 12-aastased Karl-Kristjan ja Robin aga väikelapsele, kellel halvenes ootamatult terviseseisund; 12-aastane Lily kutsus kiirabi oma emale, 13-aastane Matvei emale; 10-aastane Kassandra eakale vanaemale, 11-aastane Liisa sõbrale; 13-aastane Markus iseendale.

Galerii asub SIIN