Statistika

  • 2020. aastal helistati hädaabinumbrile 963 960 korral ning abi vajati 406 342 korral.
  • Keskmiselt tuli ühes ööpäevas 2 634 kõnet.
  • Vastatud kõnede peale kulus ligikaudu 32 000 tundi.
  • Keskmiselt üle Eesti tuli 1000 elaniku kohta 726 kõnet.
  • 112-kõnedele vastati 2020. aastal perioodil 90% juhtudest vähemalt 10 sekundi ja 98% juhtudest vähemalt 20 sekundi jooksul.
  • Keskmiselt oli ühes ööpäevas 1 110 sündmust.
  • Kõige enam tõusis eelmisel aastal politseisündmuste arv (9%).
  • Kõige vähem kõnesid tehakse esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval, neljapäeval hakkab kõnede arv suurenema ning on suurim laupäeval. Seejärel langeb kõnede arv kuni teisipäevani.

kõnede arvu statistika*AIT - abi-ja infoteenus (2020. aastast riigiinfo telefon 1247)

Läbi aastate on olnud hädaabikõnedes selge trend – kõnede arv on madalaim veebruaris ja novembris, suurim maist augustini. Eelmisel aastal oli märts erandiks, kuna seoses tervisekriisiga kasvas hädaabinumbrile 112 koormus 30% (pea 4000 kõnet päevas) enne Riigiinfo telefoni 1247 avamist.

Peamised meditsiinisündmused, mille tõttu helistati Häirekeskusesse 2020. aastal, olid kõht, vererõhuprobleem, valu rinnus ja nõrkus/halb olla nagu ka eelmisel aastal. Sel aastal oli võrreldes eelmise aastaga rohkem sündmuseid, mis olid ka koroonaviiruse sümptomitena tuntud, näiteks hingamishäire ja nõrkus/halb olla. Lisaks oli rohkem sündmuseid, mis olid seotud vaimsete häiretega. Tulemus on ootuspärane, kuivõrd koroonaviiruse tõttu kehtestatud reeglid ja soovitused mõjuvad vaimselt rusuvalt ja seda eriti üksikutele inimestele.

Võrreldes eelneva aastaga on politseisündmuseid 9% rohkem. 2020. aastal politseisündmuste tõus oli samuti seotud koroona levikuga, kuna väga palju teavitati liikumispiirangute rikkumistest. Inimesed viibisid rohkem kodudes, seega oli ka rohkem teateid rahu rikkumistest ja lähisuhtevägivalla kohta. Eelnevast aastast vähem oli liiklusõnnetusi, mis on samuti seotud viiruse levikuga, kuna inimesed sõitsid autodega vähem ringi.

16. märtsil avati esmakordselt riigiinfo telefon 1247 ning 2020. aastal helistati sellele numbrile 129 266 korda. Numbri 1247 esmane roll oli 112 ja perearsti nõuandeliini 1220 koormuse vähendamine.

Tervisekriisi ajal sagenes kõnede hulk, kus inimesed tahtsid kellegagi rääkida, kuna neil olid ärevushäired, enesetapumõtted, majanduslikud või elukaaslasega seotud probleemid või olid inimesed lihtsalt üksildased. Häirekeskuse töötajatel tekkis võimalus hakata inimeste kõnesid edasi suunama, kui helistajal ei olnud vaja kiirabi, politseid või päästet, aga kõnest oli selge, et inimene vajas mingit muud tuge. Kokku suunati hingehoiutelefonile, ohvriabi kriisitelefonile ja lasteabile 316 kõnet.

Täna on Häirekeskus kiire abi teenuse 112 kõrvale kujundamas riigiinfo telefoni 1247 teenuseks, mis on esimene kontakt inimestele, kes vajavad riigilt infot.