Statistika

Vaatamata 2018. aastal hädaabikõnede arvu tõusule jätkus 2019. aastal hädaabikõnede langus. Eelmisel aastal pöörduti Häirekeskuse poole 957 668 korda. Keskmiselt saabus Häirekeskusesse ühes ööpäevas 2 624 kõnet. Pakutud hädaabikõnedest 87% (836 392) vastati ning 13% (121 275) hüljati helistaja poolt, eelneval aastal oli hüljatud kõnesid 1% vähem.

2019. aastal kulus vastatud kõnede peale ligikaudu 30 000 tundi (kõne algusest kuni kõne lõpuni). 

Oluliselt hakkas hädaabikõnede arv langema suvel (juuli-august), kui oli ligi 9 000 kõnet kuus vähem, kui mullu. Vastupidiselt 2018. aasta kuumale suvele tõi 2019. aasta jahe suvi languse ka hädaabikõnede ja sündmuste arvus. Kõnetüüpide järgi tuli kõige enam (pea 65%) häirekeskusesse kõnesid, mis on seotud sündmustega ehk need vajavad kiirabi, politsei või päästjate sekkumist.

Kolmandik kõnedest olid, kas ekslikud kõned või muude probleemidega seotud kõned. Alla 5% kõnedest suunati edasi mõnele teisele abi- ja infoliinile.

Piirkondlikult tuli enim hädaabikõnesid Põhja piirkonnast -  46%, Ida piirkonnast 19%, Lõuna piirkonnast 22% ning Lääne piirkonnast 13%. Hädaabikõnede piirkondlik jaotus ei ole aastate jooksul muutunud.

Kuu lõikes kasvab kõnede arv tunnis järsult alates 4. kuupäevast ning on suurim 6.-9. kuupäeval. Seejärel on kõnede arv tunnis kuni kuu lõpuni üldjoontes langustrendis.
Võib eeldada, et kõnede arvu suurenemised on tingitud sotsiaaltoetuste, pensionite, palga jms maksetega, mida tehakse üldjuhul kindlatel kuupäevadel, mis omakorda tingib selle, et neil kuupäevadel tarbitakse alkoholi rohkem, mistõttu esineb õnnetus- ja vägivallajuhtumeid rohkem.
Kõige vähem kõnesid tehakse teisipäeval ja kolmapäeval, neljapäeval hakkab kõnede arv suurenema ning on suurim laupäeval. Seejärel langeb kõnede arv kuni teisipäevani.

Ööpäeva jooksul esineb selge trend, kus kõnede arv on madalaim varahommikul (4.00-6.00), kasvab kiiresti hommikul kella 10:00-ni ning seejärel aeglasemas tempos kuni 16:00-ni. Kõige rohkem kõnesid tehakse vahemikus 16:00-21:00. Seejärel kõnede arv langeb kuni 4:00-ni varahommikul.

Abi- ja infonumbrite statistika

Abi- ja infonumbritele 1313, 1345, 1524 ja 1510 helistati 2019. aastal 93 233 korda. Kõige suurem kõnekoormus oli numbrile 1313 (38 849 kõnet), 1345 oli 34 329 kõnet, 1510 oli 13 922 kõnet ning kõige vähem kõnesid oli numbrile 1524 (6 133). 2019. aastal tehti abi- ja infonumbritele keskmiselt 255 kõnet ööpäevas.

Abi- ja infonumbritele kõnede arv on langenud võrreldes eelmise aastaga 10%. Peamiselt langes numbrile 1345 ja 1524 tulnud kõnede arv.

Rohkem Häirekeskuse kõnesid puudutavat statistikat leiad siit.