Kuumad ilmad on tõstnud Häirekeskuse koormust. Kui märksa jahedama ilmaga juunikuus tehti hädaabinumbrile 112 keskmiselt 2800 kõnet ööpäevas, siis juuli kolmandal nädalal oli see number pea 3100. Kõigi helistajate muredega tegeletakse endise efektiivsusega ja kõnede ooteaeg pikenenud ei ole.
Et aga murede lihtsaim lahendus on nende ennetamine, tuletame meelde mõned põhitõed, kuidas nii enda kui teiste tervist suvisel ajal hoida.
Ülekuumenemise vältimiseks:
Kuumarabanduse tundemärgid võivad olla meeltesegadus, palavik, iiveldus, peavalu, kiire pulss ja minestamine. Nende ilmnemisel ei pruugi inimene saada ennast enam ise aidata ja vajada abi.
Kui kahtlustad kuumarabandust:
Sagenenud on juhtumid, kus looduses käimine lõppeb kiirabiautos. Hiljuti on kuuel korral vajatud abi seoses rästikuhammustusega. Nende vältimiseks tuleks kindlasti looduses, eriti metsas ja niisketes kohtades liikudes, pidevalt jalgeesist jälgida ning kanda kinniseid jalanõusid.
Kui oled juba hammustada saanud:
Helista kindlasti 112, kui:
Kui tervel täiskasvanul pärast rästikuhammustust ülalnimetatud kaebusi ei ole, võib Häirekeskuse asemel arstiga nõu pidamiseks helistada perearsti nõuandeliinile 1220.
Hädaabinumber 112 on saanud ka üha enam teateid inimestelt, kes on vajanud abi seoses herilaselt, mesilaselt või vapsikult nõelata saamisega.
Kui putukas nõelab:
Helista kindlasti 112, kui:
Häirekeskus saab suviti tavapäraselt palju kõnesid ka puugihammustuste kohta. Kuigi nad on ebameeldivad tegelased, ei põhjusta puukidega kokku puutumine hädaolukorda. Puukide vältimiseks tasub looduses liikudes kasutada tõrjevahendeid ja kanda heledaid riideid, mis aitavad ronivaid putukaid lihtsamini märgata ja juba enne kinnitumist eemaldada. Kui vajad kinnitunud puugi eemaldamiseks või hammustuse järel tekkinud sümptomitega tegelemiseks nõu, helista perearsti nõuandeliinile 1220.
Kertu Loide
meediaekspert
Häirekeskus