Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 jõudis selle nädalal olulise verstapostini – teenindatud sai 100 000 kõnet. Häirekeskuse töötajate ja vabatahtlikega koostöös on aidatud viiruse levikuga seotud infot jagada alates märtsist. Viiruse levikust tulenevalt on viimastel nädalatel hakanud inimeste infovajadus taas jõudsalt tõusma.

Koroonaviiruse kiire levik ja inimeste vajadus viirusega seotud informatsiooni järgi on alates sügisest pidevalt tõstnud riigiinfo telefoni 1247 kõnede arvu. Alates eelmisest nädalast teenindab Häirekeskus 700 kuni 1000 informatsioonivajadusega kõnet päevas.

Peamised teemad, millega inimesed praegu riigi poole info saamiseks pöörduvad, on seotud testimise, eneseisolatsiooni-karantiini, reisimise ja murega oma tervise pärast.

„Selleks, et viiruse levikut kontrolli alla saada on väga oluline, et inimestel oleksid õiged teadmised, kuidas erinevates situatsioonides on õige toimida. 1247 teenindavad inimesed teevad pühendunult tööd, et küsimuste või segaduste korral inimesed saaksid vastused ning ei aitaks oma teadmatusest kaasa viiruse tahtmatule levikule,“ rääkis Häirekeskuse Põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann.

„ Täna on meie fookuses olla võimalikult heaks toeks Terviseametile, et aidata neil toime tulla elanikkonnale viirusega seotud info jagamisel. Kuna inimeste teavitamine võimalikust viiruse kandmise ohust on kriitilise tähtsusega, paneme Häirekeskuse riigiinfo telefoniga õla alla ka lähikontaktsetele tagasi helistamisele. Viiruse leviku kontrolli alla saamiseks on oluline aktiivne koostöö ja kiire informeerimine,“ lisas Taalmann.

Häirekeskus on tänulik kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele, kes on aidanud riigiinfo telefonist kujundada eesti inimestele usaldusväärse riigiga suhtlemise kanali ja aidanud meil abistada inimesi juba 100 000 korda.

Riigiinfo telefon 1247 avati kevadise eriolukorra alguses 16. märtsil 2020, et jagada inimestele usaldusväärset ja ametlikku eriolukorda puudutavad infot. Olulise tähtsusega oli ka 1247 kõnede analüüs, mis aitas mõista, millised on inimeste peamised probleemid ja arusaamatused seoses eriolukorraga, mis omakorda andis eriolukorra ajal olulise sisendi riiklikule kommunikatsioonile.

Eriolukorra ajal oli Häirekeskusele ja Eesti avalikkusele 1247 numbri teenindamisega abiks pea 200 tublit vabatahtlikku.