Riigiinfo telefon 1247 on elanike jaoks üha olulisemaks kontaktpunktiks

16. märtsil neljandat sünnipäeva tähistavale riigiinfo telefonile on aastate jooksul tehtud üle miljoni kõne. Teenus mängib üha olulisemat rolli just kriiside ajal, jagades inimestele usaldusväärset riigiinfot.

Vabariigi Valitsuse poolt elanikkonnakaitsele neljaks aastaks antud püsirahastus tähendab, et riigiinfo telefon 1247 on nüüd riigieelarveline teenus. 26 riigiinfo telefoni operaatorit üle Eesti pakuvad ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis või vara. Näiteks saab 1247 numbrilt küsida infot riigiteede, keskkonna ja päästealaga seotud küsimustes, politsei töövaldkonda kuuluvates infoküsimustes ning valimiste osas. Keskmiselt tuleb lühinumbrile 610 kõne ööpäevas.

„Täna helistatakse kõige rohkem Politsei- ja Piirivalveameti teemade pärast: dokumentide taotlemise, elamisloa, ajutise kaitse ja piiriületusega seotud küsimuste tõttu ning laialt levivatest petukõnedest ja -kirjadest teada andmiseks. Palju on ka keskkonnaga ehk peamiselt abitus seisus loomade ja lindudega seotud muresid. Teemad on pidevas muutumises sõltuvalt aastaajast ja ühiskonnas toimuvast. Sügis- ja talveperioodil on omajagu teateid seoses riigiteedega – näiteks antakse meile teada teele langenud puudest ning libedatest või hooldamata teedest. Julgustan riigiinfo telefonile helistama ka siis, kui ei ole päris kindel, millise ametkonna vastutusalasse küsimus jääb – Häirekeskuse vilunud operaatorid mõtlevad kaasa ja püüavad anda juhised, kuidas edasi toimetada,“ selgitas Häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste juht Karmen Oks.

Tehnoloogia areng vajadust infonumbri järele pärssinud ei ole. “Inimeste infovajadus on nüansirohke ja küsimused või probleemid, millega meie poole pöördutakse, on komplekssed. Internetist leiab sekunditega üldist infot, kuidas saab taotleda ID-kaarti, aga inimestel on vaja personaalsemat lähenemist, sest küsimusi ja erisusi on palju. Samuti ei oska kõik inimesed digitaalseid vahendeid kasutada. Selleks ongi meie operaatorid, kes inimesi samm-sammult juhendavad ja aitavad,“ rääkis teenuste juht.

Häirekeskusel on kriisides üha suurenev roll

1247 numbrilt saab asjatundlikku infot nii rahu kui ka kriisi ajal. 2023. aastal saatis Häirekeskus esimest korda välja SMS ohuteavituse EE-ALARM. Häirekeskus saadab SMSi välja sündmust lahendava riigiasutuse korraldusel, kes määrab sõnumi sisu ja selle, millises alas viibivad inimesed sõnumi saavad, samuti loovad nad käitumisjuhised. Samal ajal asuvad käitumisjuhiseid elanikele jagama 1247 operaatorid.

„Riigiinfo telefoni alguses jagasime koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud infot ning Ukraina sõja algusest vastasime julgeolekuga seotud küsimustele. Eelmisel aastal käivitasime kriisiinfo jagamise ka viie suure sündmuse tõttu: Jõe tänava gaasiavarii, Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengu, Kuressaare joogiveest tuvastatud kolibakteri, Maardu angaari põlengu ning üleriigilise kriisiõppuse CREVEX23 ajal. Suur-Sõjamäe jäätmejaama tulekahju oligi 1247 jaoks kõige kõnederohkem päev terves aastas – riigiinfo telefonile tuli tol päeval 1900 kõnet,“ meenutas Oks. Lisaks jagatakse jätkuvalt infot Ukraina sõjapõgenikele nende siinviibimise ja toimetuleku küsimustes.

Häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste juhi sõnul on igast kriisist midagi õpitud. „Iga kriis pakub väärtuslikke õpikohti ning kogemusi, mis aitavad meil tulevasteks kriisideks paremini valmis olla. Iga kord, kui möödunud aastal kriisiinfot jagasime, saime teada midagi uut, mis võimaldas meil oma protsesse parendada ning selle võrra oleme nüüd kiiremad ja efektiivsemad. Positiivne on ka see, et meil on tänaseks suur hulk vabatahtlikke, kellel on valmisolek lühikese aja jooksul tulla appi kriisiinfot jagama,“ sõnas Oks.

Lisainfo:
Maria Laanjärv
...
+372 588 17 655