Kodulehe sisu loomise juhend

Sisu ja tekstide loomise juhendi kirjutamisel on eeskujuks ja aluseks Ühendkuningriigi valitsusasutuste ühine infoportaal www.gov.uk ning selle sisu loomise juhend.

Üldised nõuanded

Veebis tekste lugedes teevad inimesed seda erinevalt paberil olevast tekstist. See tähendab, et veebiteksti sisul on teised prioriteedid ning kirjutades tuleb seda teha erinevalt pabertekstidest.

Teksti sisu peab vastama lugeja küsimustele

Ära koorma kodulehte liigse infoga. Veebiteksti peamine eesmärk peab olema info andmine nii, et seda lugenud inimene saab vastuse enda küsimusele ning oskab lahendada käsil olevat ülesannet.

Inimesed otsivad veebis tekste lugedes vastuseid tekkinud küsimustele. Teksti kirjutades peaks eesmärgiks olema võimalikult lihtsalt ja selgelt vastata küsimusele: mida tahab teksti lugeja teada saada?

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb olla:

  • konkreetne
  • informatiivne/sisukas
  • asjalik ja selge

Veebist info leidmine

Veebist info otsimine ning selle mõistmine peaks ideaalis koosnema nendest elementidest/ järgima neid samme:

  1. Mul on küsimus
  2. Ma leian hõlpsasti üles veebilehe, kus on vajalik info – ma näen otsingutulemustest, et see on õige leht
  3. Ma mõistan loetud info sisu
  4. Mul on vastus tekkinud küsimusele
  5. Info on mulle usaldusväärne
  6. Ma tean mida pean tegema /loetu leevendab minu hirmu/ ma ei vaja rohkem midagi.

Veebileht täidab enda eesmärgi kui inimesed leiavad kiiresti neile vajaliku info, saavad püstitatud ülesande tehtud ning lahkuvad ilma sellesse sügavamalt süübimata.

Hea sisu on kergesti loetav

Hea veebi sisu on kergesti loetav ja mõistetav.

Sisu on hea, kui ta koosneb:

  • lühikestest lausetest
  • alapealkirjadega liigendatud osadest
  • lihtsast keelekasutusest

Nende sammude järgimine aitab inimestel hõlpsasti infot leida ning seda mõista.

Hea ja hästi mõistetav veebitekst

Tunne enda lugejat

Veebitekstid on kõige mõjusamad, siis kui tead kelle jaoks sa neid kirjutad.

Lugeja mõistmiseks peaksid teadma:

  • kuidas inimesed käituvad, mis neid huvitab või mis valmistab neile muret – veebitekste kirjutades tead, kuidas saada nende tähelepanu ning kuidas vastata tekkinud küsimustele
  • inimeste sõnavara – kasuta veebitekstides lihtsat sõnavara, siis on kindel, et infot otsides leiab inimene soovitu üles.

Mida suurem on publik, kelle jaoks info on mõeldud, seda lihtsam peaks olema kirjutatu stiil. Nii on kindel, et veebiteksti sisu on arusaadav kõigile.

Veebilehe lugeja

Kodulehe võimalik lugeja on Eestis elav inimene, kes otsib infot isikut tõendavate dokumentide kohta, siseturvalisuse või Eesti piiri kohta. Samuti võib infot otsida välismaal elav inimene, kes otsib teavet Eestisse reisimise, siin töötamise ja kohalike olude/seaduste kohta. Lehe eesmärgiks on suhelda inimestega nii, et suurem osa leiaks ja mõistaks meie jagatud infot.

Kirjutamine läbivate suurtähtedega

Ära kasuta veebitekstis tähelepanu saamiseks läbivaid trükitähti. Veebis seostub läbivate trükitähtede kasutamine karjumisega. Meil ei ole põhjust ega õigust kodulehe külastaja peale karjuda.

Keerulised mõisted, sõnad ja lühendid

Kui kasutad tekstis keerulisi mõisteid, sõnu või lühendeid, siis hoolitse alati selle eest, et avad nende sisu. Jälgi, et teed seda lihtsalt ja lühidalt.

Kuidas inimesed veebiteksti loevad

Inimesed loevad teksti veebis erinevalt kui paberil.

Veebis teksti lugevate inimeste jälgimine on näidanud, et teksti loetakse „F“ tähe kujuliselt. Esmalt vaadatakse ning otsitakse infot lehe ülemisest osast ning siis liigutakse üle teksti vertikaalselt alla.

See tähendab, et kõige olulisem info peab olema lehe alguses. Lehe ülejäänud sisu tuleb liigendada alapealkirjadega ning loeteludega.

Hea näide

PPA teeninduses saab taotleda:

  • Eesti kodaniku passi
  • ID-kaarti
  • Välismaalase passi
  • Elamisluba
Halb näide

PPA teeninduses:

  • saab taotleda Eesti kodaniku passi
  • saab taotleda ID-kaarti
  • saab taotleda välismaalase passi
  • saab taotleda elamisluba

Ajavahemikud tekstis

Ajavahemike kirjutamisel pikemas tekstis kasuta kuupäevade ja kellaaegade juures sõna „kuni“. Samuti kirjuta sõnadega välja kuu. Aasta kasutamisel lauses pea aru, kas see on sõnumi kontekstis oluline.

Hea näide

Hooldustööd kestavad ajavahemikus 1. jaanuar kell 9.00 kuni 2. jaanuar kell 10.00.

Halb näide

Hooldustööd kestavad ajavahemikus 01.01.2017 kell 09.00-02.01.2017 kell 10.00.

Asutuste nimed tekstis

Asutuse nimede kirjutamisel pikemas tekstis kasutame nende puhul Eesti keeleinstituudi soovitatud vabamat vormi ja kirjutame neid lause sees väikeste algustähtedega.

Teksti stiil

Teksti kirjutades pöördume otse lugeja poole ning väldime passiivset kõnet. Umbisikuline?

Hea näide

XXX

Halb näide

XXX