Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

ETV 2 saade HEUREKA 1.01.2018

  

1. jaanuaril kell 19.30 on ETV 2 eetris saade Heureka Häirekeskuse ja operatiivteenistuste tööst. Saate vaataja näeb, kuidas tegutseb Häirekeskus ning kuidas jõuavad appi ruttavad meeskonnad Häirekeskuse juhiste järgi sündmuskohale. Häirekeskusest andsid saatesse intervjuusid ja selgitasid meie tööd Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, peadirektori asetäitja Merle Tikk ja Lääne keskuse valvevahetuse juht Hele-Mai Karm. 

Saade kordub 3. jaanuaril kell 10.50 ja 6. jaanuaril kell 21.35.    

  

Vaata saadet Heureka 1.01.2018 https://etv2.err.ee/l/haridussaated/heureka

  

 

Maanteeinfo telefonile 1510 vastab nüüd Häirekeskus

    

Alates 1. novembrist vastab maanteeinfo telefonile 1510 Häirekeskuse abi- ja infokeskus. Ööpäevaringne liiklusinfo vahendamine 112-teenusega samas elektroonilises ja füüsilises inforuumis aitab paremini ennetada kiiret abi vajavaid õnnetusi ning lihtsustab elanike suhtlemist riigiga. Maanteeinfo telefoni haldamine Häirekeskuses aitab hoida hädaabinumbri 112 võimalikult kättesaadavana kiire abi kutsumiseks.

  

Loe lisaks uudisest 

    

   

Eesti Häirekeskus osales Brüsselis Euroopa Parlamendi saadikutele turvalisusteemade tutvustamisel ning jagas Eesti häid kogemusi.  

   

16.-18. oktoobril toimus Brüsselis EENA (Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsioon) eestvedamisel seminar, kus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide hädaabiteenistuste esindajad arutlesid, kuidas EL-i turvalisemaks muuta. Seminaril tutvustati Euroopa Parlamendi saadikutele kõiki Euroopa elanikke puudutavaid olulisi teemasid. Kolmepäevase seminari lõpetuseks korraldas EENA Brüsselis mälestusmarsi terrorirünnakutes hukkunute memoriaali juurde, millel osalesid nii EL-i institutsioonide kõrged ametnikud kui ka kõigi liikmesriikide hädaabiteenistuste esindajad. Häirekeskusest osalesid seminaril peadirektor Kätlin Alvela ning arendusosakonna koostöö ja planeerimise talituse juht Kaili Tamm.

  

Vaata ETV AK lugu 18.10.2017    

http://www.err.ee/637386/sms-hoiatused-ja-positsioneerimine-paastajad-utsitasid-eurosaadikuid         

   

  

ETV PEALTNÄGIJA:                                                                                    

Häirekeskuse päästekorraldajad Liina Vroo ja Meelis Pihu räägivad laste kõnedest hädaabinumbrile 112, milles paanikas ja hirmunud, kuid väga tublid lapsed on teatanud kodusest perevägivallast ning kutsunud kiiresti abi.

  

VAATA ETV saadet PEALTNÄGIJA 4.10.2017 

  

http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/saated/d4807f63-988b-4088-b7ab-d24614fa4278/pealtnagija

   

      

 

"112 - saatuslik hetk"

        

Hädaabijuhtumite dokumentaalsarja „112 – saatuslik hetk“ 2017. aasta esimese hooaja seitse eetrisolnud saadet on vaadatavad siit:

   

http://kanal2.postimees.ee/pluss/saade/112-saatuslik-hetk

        

    

   

TULE ÕPPIMA ELUTÄHTSAT PÄÄSTEKORRALDAJA TÖÖD! 

  

Tutvu vastuvõtuga päästekorraldaja erialale Sisekaitseakadeemia veebis       

   

Päästekorraldaja töö on elutähtis, see on töö, mis aitab päästa elusid. Päästekorraldaja on esimene, kes aitab 112-le helistanud abivajajat. Päästekorraldaja võtab vastu hädasolija appikutse ning teeb kiiresti selgeks, mis juhtus, millist abi, kuhu ja kui kiiresti on vaja. Häirekeskus on esimene lüli õnnetusse sattunud inimesele abiandmise ahelas, millest sõltub olulisel määral abi saamise kiirus ja kvaliteet. Seega sõltub Sinu tööst Häirekeskuse päästekorraldajana olulisel määral inimese elu, tervise ja vara päästmine. Peale Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis 10-kuulise kutseõppe edukat lõpetamist saad tööle asuda Häirekeskusesse, kus võtame vastu kõik hädaabikõned Eestis kehtival ühel üle-euroopalisel hädaabinumbril 112 ning saadame välja kogu abi – kiirabi, päästjad ja politsei.    

 Katlin_Alvela_loigatud2    

Iga järgmine hädaabikõne on uus ja eriline, ükski ei korda eelmist. Iga kõne taga võib olla vajadus päästa inimelu! „Teadmine, et minu töö on eluliselt vajalik, on oluline põhjus, miks töötan päästekorraldajana,“ on öelnud üks meie päästekorraldaja, kes suutis keerulises hädaabikõnes ümber veenda raudteerööbastel istunud nooruki, kes tahtis teha enesetappu. „Kui ma kuulsin telefonis, et noormehe juurde jõudis kohale politsei, panin ma telefoni ära ja tundsin – jah, ma olen inimese päästnud!“ on päästekorraldaja meenutanud. See on vaid üks näide tuhandetest kõnedest ööpäevas, kus ka Sinul võib olla võimalus aidata kaasa meie jaoks kõige väärtuslikuma – inimese elu päästmisele.  

  

Päästekorraldajana saad end iga päev väga keerulistes olukordades proovile panna, see töö eeldab igal hetkel valmisolekut ja oskust väga erinevaid juhtumeid kiirelt lahendada. 112-le helistaja on tihti kriisisituatsioonis ja hirmunud, ise õnnetusse sattunud või õnnetust vahetult pealt näinud. Sinu hääl telefonis võib sel hetkel olla helistajale ainus side pääsemise ja ellujäämisega. Sina juhid neil hetkedel paanikas inimest, et saada temalt eluohtlikes olukordades sekunditega kätte hädavajalik info abi saatmiseks, ise samal ajal rahulikuks ja viisakaks jäädes. Päästekorraldaja elukutse puhul on väga oluline kutsesobivus. Erialased oskused on õpitavad, kuid äärmiselt tähtsad on sellel tööl inimese isikuomadused – empaatiavõime, hea suhtlemisoskus, suur pingetaluvus ning mis peamine – soov aidata ning leida lahendusi abivajaja huve esikohale seades.

  

Päästekorraldajana saad Sa töötada innovaatiliste kõrgtehnoloogiliste töövahenditega nagu näiteks Häirekeskuse geoinfosüsteem ja digikaart, mis võimaldab positsioneerida 112-le helistajat, täpsustada tema asukohta digikaardi otsinguvõimalusi kasutades ning näha kõige kiiremini kohalejõudvaid operatiivmeeskondi ja kiireimat teed sündmuskohale jõudmiseks.

  

Põnevaid väljakutseid arenguks ja huvi korral ka tööalaseks edasiliikumiseks on nii Häirekeskuse töösaali kui ka ekspertide tasandil. Hädaabikõnesid vastuvõtva päästekorraldaja töölt saad Sa läbi uute haridustasandite edasi liikuda logistikuks, kes saadab välja abi, korraldab operatiivmeeskondade logistikat, saadab vajadusel sündmuskohale lisajõude ja vahendab olulist informatsiooni koostööpartneritega. Sealt edasi on võimalus tõusta kõrgharidust eeldavale valvevahetuse juhi tööpostile, kes juhib oma valvevahetuses kogu meeskonna tööd.

  

Häirekeskuses on väärilisi väljakutseid ka asutuse töötajana teenuse ja organisatsiooni arendamisel. Kui tuled tööle Häirekeskusesse, saad olla osaline hädaabiteenuse edasiarendamises Eesti ühel hädaabinumbril 112. See annab võimalusi teadmisi täiendada ja rakendada meditsiini-, pääste või politseivaldkonnas, infotehnoloogias, siseturvalisuses või ka avalikus halduses laiemalt. Päästekorraldaja elukutsel on väärtus ka isiklikus plaanis – Sa oskad aidata ka siis, kui Sinu lähedane satub õnnetusse.

     

Nii pakub päästekorraldajaks õppimine ja Häirekeskusesse tööletulek väljakutseid ja edasiarenguvõimalusi nii keskkooli lõpetanud noortele kui ka eelnevaid töökogemusi omavatele inimestele. Kui oled alles elukutset ja esimest töökohta otsiv noor, on päästekorraldaja eriala Sinu esimene ja suure potentsiaaliga samm Sinu edasisel töö ja õpingute teel. Kui oled uusi väljakutseid vajav ja eelneva töökogemusega inimene, on päästekorraldaja elukutse uus missioonitundega töö Sinu elus. Häirekeskuses töötavad edukalt päästekorraldajana erinevas vanuses ning erineva töö- ja elukogemusega inimesed. Päästekorraldaja töö sobib ka erivajadusega, näiteks liikumispuudega inimesele. Päästekorraldaja saab kokkuleppel töötada ka osalise tööajaga. Nii õppeajal koolis kui ka töökohal Häirekeskuses on võimalused liikuda ratastooli või muud liikumisvahendit kasutavale inimesele. Vajadusel oleme valmis kohandama ühiselamukoha õppuri erivajadustele vastavaks.

   

Kutsun Sind tööle asutusse, kus pean oluliseks head tööõhkkonda ja meeldivaid omavahelisi suhteid ning kuhu saad hea tundega tööle tulla iga päev. Hea organisatsioonikultuur on üks olulisimaid väärtusi, mis hoiab meid tööl just selles töökohas. See tähendab head arutelukultuuri, igaühe õigust ja võimalust välja öelda oma arvamus ja saada ära kuulatud, igaühe kaasatust asutuse arendamisse. See tähendab töökohta, kus on oodatud ideed ja initsiatiiv, iseseisev mõtlemine ja parimate lahenduste otsimine, uuenduslikkus ja innovatsioon igal tasandil. Juhina näen ma edukat organisatsiooni avatud ja läbipaistva, inimliku, empaatilise ja hoolivana, kus teineteist võrdsete partneritena mõistame, arvestame ja usaldame.

 

Kätlin Alvela

Häirekeskuse peadirektor     

       

        

PEAMINISTER JÜRI RATAS: HÄIREKESKUS TÖÖTAB NAGU ŠVEITSI KELL!

  

Häirekeskus, 7. märts 2017

  

Täna külastas Häirekeskust Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela koos meeskonnaga andis peaministrile ülevaate Häirekeskuse tööst ja edasistest arendustest ning tutvustas Häirekeskuse Põhja keskuse kõrgtehnoloogilist ja kogu maailmas konkurentsivõimelist töösaali. „Panna kiire abi numbril 112 tööle nagu Šveitsi kell selle nimel, et aidata inimest – müts maha kogu Häirekeskuse saavutuste ees!“ ütles Jüri Ratas. „Ja need töötajad siin saalis on elupäästjad, nad päästavad iga päev reaalselt inimeste elusid!“ tunnustas peaminister. peaminister31

  

„Häirekeskusele tuleb soovida, et nendel inimestel, kes võtavad vastu 112-kõnesid ning samuti kiirabi-, politsei- ja päästemeeskondadel oleks võimalikult vähem tööd,“ sõnas peaminister Jüri Ratas, soovides Häirekeskuse peadirektorile Kätlin Alvelale palju jõudu viiendal tööpäeval uues ametis.

   

Kätlin Alvela andis peaministrile pildi Häirekeskuse töökoormusest. Eelmisel aastal tehti hädaabinumbrile 112 rohkem kui miljon hädaabikõnet, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 0,8 hädaabikõnet. „See teeb praktiliselt iga Eesti elaniku kohta ühe hädaabikõne,“ sekundeeris Jüri Ratas. „Häirekeskus on üks suurima otsesuhtlusega kiire abi asutus Eestis – ööpäevas saab Häirekeskus ligi 3000 hädaabikõnet. See teeb keskmiselt 120 kõnet tunnis ja nii 24 tundi ööpäevas, 365 päeva järjest,“ lisas Kätlin Alvela.

   

Häirekeskusest saadeti 2016. aastal abi välja rohkem kui 450 000 juhtumi korral, mis teeb 52 juhtumit tunnis. Neist enam kui 215 000 juhtumit, 25 juhtumit tunnis, vajasid väga kiiret sekkumist, mis tähendab, et abi tuli abivajaja poole teele saata vähem kui kahe minutiga alates telefoni helisemisest.

     

Üle Eesti töötab Häirekeskuses igal hetkel keskmiselt 29 inimest, et vastata 112 kõnedele ning saata välja kiirabibrigaade ja päästemeeskondi. Operatiivses valmisolekus on 107 kiirabibrigaadi, 72 kutselist päästekomandot ja rohkem kui sada vabatahtlikku komandot. Üle Eesti töötab igal hetkel keskmiselt 110 politseipatrulli.

   

Kokku töötab Häirekeskuses igapäevase kiire abi ja 112-teenuse arendamise nimel vaid 250 inimest. „Häirekeskus on üks väheseid riigiasutusi, kes on uusi tehnoloogilisi arendusi väga jõudsalt rakendanud. See on väga silmapaistev saavutus ja minu suur kompliment kogu Häirekeskuse meeskonnale!“ ütles kohtumisel osalenud Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont. „Eesti on kogu Euroopas väga eesrindlik ja eeskujuks selle tõttu, kuidas Häirekeskus on suutnud luua sellisel kõrgtasemel ja töökorraldusega teenuse ühel numbril 112 – see on väike ime, mida Eesti on saavutanud. Oleme selle üle uhked!“ lausus Kont.

    

Jüri Ratas tundis huvi 112-kõnesid vastuvõtvate päästekorraldajate kutsenõuete vastu, sest selles töös peab olema tohutu stressitaluvus, võime hakkama saada pingelises kriisiolukorras, oskus töötada kõrgtehnoloogiliste töövahenditega ja üha parem keelteoskus. Hannes Kont märkis, et Rahandusministeeriumi andmetel on keskmine mediaanpalk Häirekeskuses 877 eurot, mis on selgelt maha jäänud. „Me oleme need inimesed heal tasemel välja koolitanud, kuid nad tulevad väga stressirohkele tööle sellise palgaga. Ning paljud lahkuvad, voolavus on suur. Lisaks veel see ime, mida Häirekeskuse meeskond on saavutanud 112-teenuse väljaarendamisel – Häirekeskuse palgad peavad jõudma kvaliteedinõuetega ja Häirekeskuse saavutustega võrreldes väärilisele tasemele,“ rõhutas Hannes Kont.

  

Kätlin Alvela selgitas peaministrile, et lisaks kiire abi teenusele numbril 112 on Häirekeskus ka abi- ja infonumbrite kompetentsikeskus, mis teenindab kohalike omavalitsuste abitelefoni 1345, päästeala infotelefoni 1524 ja Keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313. Eelmisel aastal vastati nendel kolmel numbril kokku peaaegu 95 000 korral. Kavandamisel on Maanteeameti maanteeinfo telefoni 1510 teenindamise toomine Häirekeskuse alla. Abi- ja infotelefonidel inimeste mitteaegkriitilise info ja probleemide vastuvõtmine ja lahendusele suunamine ning inimestele ohutusinfo ja käitumisjuhiste andmine võimaldab ennetada operatiivteenistuste sekkumist nõudvaid õnnetusi ning hoida kiire abi liini 112 kättesaadavana kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks.

  

„Haldusreform toob vajaduse laiendada abitelefoni 1345 teenust üha rohkematele omavalitsustele,“ tõi Kätlin Alvela vestlusesse järgmise töösuuna. Haldusreformiga muutuvad omavalitsusüksuste piirid ja sisulised ülesanded toovad elanikkonnale kaasa suureneva probleemide hulga ja infovajaduse ning omavalitsustele suurema töömahu info ja selgituste andmisel. Inimestel on vaja kiiret ja lihtsat võimalust omavalitsuse poole pöörduda, et nt lahendamist vajav elamumajanduslik olukord ei muutuks kiiret operatiivteenistuste sekkumist vajavaks õnnetusjuhtumiks. Eriti reformide tingimustes on oluline, et inimene saaks omavalitsusega ühenduse ühel numbril lihtsalt ja kiiresti ning säiliks inimeste turvatunne ja usaldus kodukoha omavalitsuse ja seeläbi riigi vastu tervikuna. „Näen vajadust, et omavalitsuste abitelefon 1345 võiks perspektiivis areneda üleriigiliseks,“ ütles Kätlin Alvela.

  

Jüri Ratas kiitis abitelefoni 1345 laienemise idee väga heaks. „Telefon 1345 on nagu inimese silmad ja kõrvad ning elanikud peaksid 1345-le üha rohkem teada andma, mis kogukonnas toimub ja milliseid probleeme on vaja lahendada.“

  

Kätlin Alvela tõi arutelusse Vabariigi Valitsuse ja Siseministeeriumi eesmärgi suurendada kriisideks ja hädaolukordadeks valmisolekut ning märkis, et Häirekeskusel peab ka kriisiolukorras jätkuma võimekust tagada toimiv kiire abi teenus. Siin on Häirekeskusel kavas ka uus arendus – Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on heaks kiitnud kriisiinfotelefoni väljaarendamise Häirekeskuse baasil. Üleriigilise kriisiinfotelefoni kaudu saab inimene kriisiolukorras ühelt kindlalt ja teadaolevalt numbrilt infot ja käitumisjuhiseid. Samal ajal hoiab kriisiinfotelefoni kasutamine hädaabinumbri 112 vaba kiire abi kutsumiseks ning parandab riigi võimekust abi osutada ja kriisi lahendada. SiM päästepoliitika asekantsler Hannes Kont lisas, et kriisi lahendavate juhtivasutuste võimekus kriisiinfotelefoni käivitada on ebaühtlane ning kriisiinfotelefoni võimekuse loomine Häirekeskuse baasil on saanud valitsuse põhimõttelise heakskiidu, nüüd vajab see lahendus rahalise katte saamist ning reaalset väljaarendamist. Kuni selle teostumiseni vastutavad kriisiinfotelefoni rakendamise eest kriisi ajal endiselt kriisi lahendamist juhtivad asutused ise, selgitas Kont.

   

Kohtumisel huvitasid peaminister Jüri Ratast Häirekeskuse kõrgtehnoloogilised ja operatiivteenistuste ühiskasutuses olevad arendused, mis kiirendavad abi saamist. Räägiti geoinfosüsteemist GIS-112, mis näitab digikaardil 112-le helistaja asukoha, kõige kiiremini kohalejõudvad kiirabi- ja päästemeeskonnad ja kiireima kohalejõudmise teekonna ning millega on selle aasta esimeses pooles kavas liita ka politseipatrullid. „Näiteks Soomes ollakse väga üllatunud, et Eesti Häirekeskusel on õnnestunud operatiivteenistuste ressursid koondada ühele kaardile, mida kõik kiire abi osutajad näevad. See on üks Häirekeskuse väga suuri saavutusi,“ märkis Hannes Kont.

 

Samuti oli kõne all Häirekeskuses esimesena maailmas täies mahus kasutusele võetud androidtelefonilt 112-le helistaja täpsem positsioneerimine, mille kättesaadavaks muutmine võimalikult paljude inimeste mobiiltelefonides nõuab riikide poliitiliste ja valitsusasutuste, hädaabiteenistuste ja Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni edasist koostööd tehnoloogia- ja sideettevõtjatega. Selle aasta 1. oktoobriks tuleb Euroopa Liidus, sh Eestis kasutusele võtta eCall-teenus, mille puhul edastatakse Häirekeskusele liiklusõnnetusse sattunud autost hädaabiteade automaatselt või käsitsi. Automaatse käivituse eelis on see, et Häirekeskus saab hädaabiteate ka siis, kui sõidukis viibivad inimesed ei ole võimelised õnnetusest teatama. Uue üle-euroopalise süsteemi kasutuselevõtt lihtsustab ja kiirendab abi saatmist, vähendab seeläbi liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning aitab päästa elusid.

 

„Mulje on võimas! Sellisel tasemel abi saatmise töökorraldus ja kõrgtehnoloogia – see kõik on väga kõva sõna!“ ütles peaminister Jüri Ratas Häirekeskuse Põhja keskuse töösaalis. „Liita kokku kõigi operatiivametkondade huvi ja tegevus, lisaks veel abi- ja infotelefonid ning panna kogu see süsteem tööle nagu Šveitsi kell selle nimel, et aidata inimest – müts maha kogu Häirekeskuse saavutuste ees!“ ütles Jüri Ratas. „Ja need töötajad siin saalis on elupäästjad, nad päästavad iga päev reaalselt inimeste elusid,“ väärtustas peaminister Jüri Ratas Häirekeskuse päästekorraldajate tööd.

 

Vaata ka pressiteadet Vabariigi Valitsuse veebis

 

Jaana Padrik

Häirekeskuse avalike suhete juht

jaana.padrik@112.ee

50 128 793

 

     

Telefonid
Päästeala infotelefon
1524
Kohalike omavalitsuste abitelefon
1345
Keskkonnainfo telefon
1313
Maanteeinfo telefon
1510