Trendid

Eelmisel aastal oli kokku 408 250 sündmust. Sündmus tekib hädaabikõnest, mille põhjal saadetakse välja vähemalt üks ressurss - kiirabi, päästjad või politsei. 2017. aastaga võrreldes oli sündmusi 3% enam. Keskmiselt oli iga Eesti elaniku kohta 0,3 sündmust aastas.

Enim oli meditsiinisündmusi (61%), enam kui veerand olid politseisündmused (27%) ja päästesündmused moodustasid 4% tervikust. 7% oli kompekssündmusi, mis tähendab, et reageerisid vähemalt 2 ressurssi (politsei, pääste või kiirabi).

Ühes ööpäevas registreeriti keskmiselt 1118 sündmust, sealhulgas 684 meditsiini, 306 politsei, 47 pääste ja 82 komplekssündmust.

Enim sündmusi registreeriti Põhja piirkonnast (43%), ligi veerand sündmustest (24%) leidsid aset Lõuna piirkonnas, 19% Idas ja 14% Läänes.

Eesti inimesi vaevavad enim kõhu- ja vererõhuprobleemid ja valu rinnus. Kahjuks on südame-veresoonkonna haigused Eestis haigestumiste ja surmapõhjuste hulgas esikohal olnud läbi aastate, ning see kajastub ka Häirekeskuse statistikas. Eelmise aasta erakordselt kuum suvi tõstis ka iivelduste, kuumakahjustuste, hammustuste/nõelamiste ja liiklusõnnetuste arvu.

Oli positiivne, et rohkem anti märku häiret andvatest suitsuanduritest, mis majadest või korteritest kostusid. Samuti teatati palju lõkke tegemise keelu perioodil avastatud lõketest või tulekahjudest.

Politseivaldkonna sündmustest oli enim joobeis isikuid. Palju oli ka tähelepanelike inimeste teateid kahtlastest isikutest, probleemsetest naabritest jne.