Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

Miks läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile?

  

Enne ühele numbrile üleminekut sõnastas Häirekeskus olulisemad kasutegurid  abivajajale, operatiivteenistustele, ühiskonnale:

   

  • Kõnele vastatakse kiiremini. Numbril 112 ei ole tavaolukorras ootejärjekorda, sest kõnele vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises Häirekeskuse piirkondlikus keskuses. Hädasolija ei pea kiiret abi vajades ootama liinile pääsu, sest iga sekund on oluline.
  • Abivajaja positsioneeritakse täpsemini. Helistades numbrile 112, kuvatakse helistaja asukoht Häirekeskuse geoinfosüsteemi digikaardil. Lauatelefonilt helistaja asukohta näeb päästekorraldaja aadressi täpsusega, mobiiltelefonilt helistajat piirkonna täpsusega. Küsides helistajalt lisainfot ning kasutades digikaardi erinevaid otsinguvõimalusi, saab päästekorraldaja abivajaja asukoha võimalikult täpselt välja selgitada.
  • Hädaabikõne teenindamine paraneb. Kõik Häirekeskuse päästekorraldajad on välja õpetatud ühtviisi hästi teenindama kõigi kolme valdkonna - kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnesid. Häirekeskus võtab kõik hädaabikõned vastu ja töötleb neid ühetaoliselt üle Eesti ja kvaliteetselt kindlate reeglite alusel. Ühises töökeskkonnas täienevad pidevalt teadmised ning jagatakse kogemusi kõigis kolmes valdkonnas.
  • Infovahetus ja abi saatmine kiireneb. Häirekeskuse neljas piirkondlikus keskuses töötavad ühises töösaalis koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes võtavad vastu kõik hädaabikõned, logistikud, kes  saadavad välja kiirabi ja päästjad ning Politsei- ja Piirivalveameti korrapidajad, kes saadavad sündmuskohale politseijõud. Kõikide kolme valdkonna hädaabikõnede vastuvõtjad ja abi väljasaatjad töötavad ühes töösaalis ning kasutavad samu töövahendeid. Ühises töökeskkonnas ja inforuumis on kiirem infovahetus, paraneb abi saatmise kiirus ja kvaliteet ning seeläbi kiireneb ka abi kohalejõudmine.
  • Abi saab saata ka kaamerapildi põhjal ja ilma hädaabikõneta. Häirekeskuse töösaalid jälgivad reaalajas avalikke valvekaameraid, mis tähendab, et abivajadus on teatud juhul võimalik tuvastada ka kaamerapildi abil ning abi välja saata veel enne, kui esimene kõne sündmuse kohta Häirekeskusesse jõuab.
  • Operatiivressursse kasutatakse otstarbekamalt. Parem ja kiirem infovahetus ühises inforuumis, täpsem ja kvaliteetsem abivajaduse väljaselgitamine, suurenev meeskonnatunne ja koostöö Häirekeskuse ühises töösaalis - kõik see muudab appi sõitva ressursi kasutamise otstarbekamaks.
  • Hädaabiteenus üle Eesti ühetaoline ja kvaliteetne. Ühe numbri süsteem võimaldab hädaabikõnesid teenindada ning hädaabiteenust arendada ühetaoliselt, süsteemselt ja kvaliteetselt üle riigi.
  • Elu ja vara paremini kaitstud. Ühel hädaabinumbril kiirema ja kvaliteetsema abisaamise tulemusena paraneb elanike tervise, elu ja vara kaitstus, tõuseb elanike turvatunne ning riigiga suhtlemise kindlus hädaolukorras.
    Telefonid
    Päästeala infotelefon
    1524
    Kohalike omavalitsuste abitelefon
    1345
    Keskkonnainfo telefon
    1313
    Maanteeinfo telefon
    1510