Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

Selleks, et Eesti saaks minna üle ühele hädaabinumbrile 112, tehti pika aja jooksul väga mahukaid ettevalmistusi:

   

  • Oluline siseturvalisuse ümberkorraldus. Üleminek ühele hädaabinumbrile oli siseturvalisuse valdkonnas viimase aja üks tõsisemaid arenguhüppeid, mis tähendas suuri sisulisi ümberkorraldusi. Projekt sai alguse Siseministeeriumi haldusalas 2010. aastal ning see oli Vabariigi Valitsuse programmiline eesmärk. Ühe hädaabinumbri vajalikkust kinnitas ka Siseministeeriumi 2008. aastal tellitud uuring, milles 85 protsenti küsitletuist vastas, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt. Ühele numbrile ülemineku suurimateks eesmärkideks olid kiirema abi saamine ja elanike turvalisuse tõstmine, samuti vähendada dubleerimist ning muuta infovahetus inimese ja riigi vahel efektiivsemaks.
  • Iseseisev asutus Häirekeskus. Ühele hädaabinumbrile üleminekuks ning hädaabinumbri 112 teenindamiseks ja arendamiseks loodi 2012. aasta algusest eraldiseisev üleriigiline valitsusasutus Häirekeskus, mis kuulub Siseministeeriumi haldusalasse. Varasemalt kuulus Häirekeskus Päästeameti koosseisu.
  • Politseikõnede teenindamine Häirekeskusele. Lisaks 112 teenindamisele võttis Häirekeskus kolme aasta jooksul järk-järgult Politsei- ja Piirivalveametilt üle 110-kõnede töötlemise. Sellega seoses tuli politseiliste hädaabiteadete teenindamiseks PPA-st Häirekeskusesse üle 102 ametikohta. Alates 2014. aasta kevadest võtsid Häirekeskuse kõik neli keskust üle Eesti vastu nii 112-le kui ka 110-le saabuvaid hädaabiteateid.
  • Kutseõpe ja täiendõpe. Sisekaitseakadeemia päästekorraldaja eriala õppekava täiendati spetsiifilise politseimooduliga. Alates 2012. aastast läbivad igal aastal 20 uut päästekorraldajat kõigi kolme valdkonna -– pääste, kiirabi ja politsei hädaabiteadete menetlemise kutseõppe Ümberkorraldus eeldas ka olemasolevalt meeskonnalt uute kompetentside omandamist.
  • Uued hooned ja ühised töökeskkonnad. Ühele hädaabinumbrile ülemineku olulise eeldusena ehitati uued hooned ja loodi ühised nüüdisaegsed töökeskkonnad. Kui varasemalt osutati 112 ja 110 teenuseid kaheksas erinevas kohas üle Eesti, siis nüüd menetletakse kõigi kolme valdkonna kõnesid Häirekeskuse neljas regionaalses keskuses. Esimesena valmis uus hoone Jõhvis 2012. aasta kevadel. Sama aasta renoveeriti ajutise lahendusena Pärnu töösaal. 2014. aasta detsembris koliti Häirekeskuse ja Päästeameti uutesse ühishoonetesse Tartus ning 2015. aasta jaanuaris Tallinnas. Lääne regioonis kavandatakse samuti uue hoone ehitust, mis peaks algama 2018. aastal. Ühistes töösaalides töötamine toetab ametkondade vahelist infovahetust ning abi saadetakse välja kiiremini ja kvaliteetsemalt.
  • Mahukad IKT-arendused. Ühele hädaabinumbrile üleminekuks arendas Häirekeskus koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT) suures mahus info- ja kommunikatsioonitehnonoogia töövahendeid. Üles ehitati uus operatiivkõnesidesüsteem 112-le laekuvatele kõnedele vastamiseks. Uue kõnesidelahendusega parandati oluliselt elutähtsa teenuse töökindlust. Samuti uuendati töökindluse suurendamise eesmärgil Häirekeskuse kõigi keskuste töökohaseadmed ehk soetatid uued arvutid ja muu vajalik tehnika. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames loodi uus infosüsteem – GIS-112, mis liideti uuendatud hädaabiteadete menetlemise infosüsteemiga. 2014. aasta suvel kasutusele võetud GIS-112 muudab abivajaja asukoha väljaselgitamise lihtsamaks ja täpsemaks ning kiirendab abi välja saatmist ja kohale jõudmist. Geoinfosüsteem GIS-112 on esmakordselt Eestis välja arendatud just operatiivteenistustele sobilik ja terviklik infotehnoloogialahendus, mis hõlmab kogu tegevusahela hädaabikõnest kuni abi sündmuskohale jõudmiseni. Süsteemi digikaardil kuvatakse hädaabinumbrile 112 helistaja asukoha andmed, sündmuste asukohad, kiirabi- pääste- ja politseiautode asukohad reaalajas ja kiireim tee, mille kaudu ressurss abivajajani jõuab.
Telefonid
Päästeala infotelefon
1524
Kohalike omavalitsuste abitelefon
1345
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon
1313
Maanteeinfo telefon
1510