Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

Hädaolukorras helista esimese asjana hädaabinumbrile 112, sest iga sekund loeb!

   112-logo1-web

Päästekorraldajal on kiiresti vaja teada saada, mis juhtus, millist abi, kui kiiresti ja kuhu on vaja saata. Püüa säilitada rahu ja vastata päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt ja lühidalt – see kõik on vajalik selleks, et abi Sinuni kiiremini jõuaks. Kui oled esmase olulise info andnud, liigub info automaatselt logistikuni, kes saadab vajadusel abi välja juba ajal, mil Sinu kõne päästekorraldajaga veel kestab.

  

Helistades 112-le lauatelefonilt, näeb Häirekeskus kaardil sideoperaatori andmebaasis olevat aadressi. Kui helistad 112-le mobiiltelefonilt, positsioneeritakse Sinu telefoni asukoht. Kuigi enamasti näeb päästekorraldaja üsna täpset aadressi, küsitakse see alati helistajalt üle, kuna sideoperaatorite edastatud informatsioon ei pruugi olla täpne. Anna Häirekeskusele võimalikult täpne asukoht. Kui asud hajaasustusega piirkonnas, ütle talu ja küla nimi. Vajadusel kirjelda asukohta ja kohalejõudmise teekonda, nimeta lähedalasuvaid objekte (nt bussipeatus, mobiilimast, mälestusmärk jne). Võimalusel anna GPS-koordinaadid. Kui vajad hädaabi, kuid mobiililevi puudub, eemalda telefonist SIM-kaart. Sellisel juhul valib mobiiltelefon hädaabinumbrile helistamiseks mõne teise samas piirkonnas kättesaadava ja tugevama leviga võrgu.

  

112-le helistades ütle kõigepealt, MIS JUHTUS!

112-le helistades pea meeles!

  • Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (näiteks perearsti nõuandetelefon 1220, päästeala infotelefon 1524 jpm).
  • Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Hädaolukorras pead helistama esmajärjekorras Häirekeskusele, vastasel juhul kaotad väärtuslikku aega ning abi jõuab Sinuni seetõttu aeglasemalt.
  • Ütle esmalt, mis juhtus ning kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
  • Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda asukohta, kuhu on vaja abi saata.
  • Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
  • Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt – küsimused on vajalikud, et olukorda õigesti hinnata ning vajalik ressurss välja saata
  • Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
  • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud. Vasta kõikidele päästekorraldaja küsimustele – see on kiirabile, päästjatele või politseile oluline lisainformatsioon.
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
  • Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.
  • Kõik hädaabikõned salvestatakse.

     

NB! Hädaabinumber 112 ei ole naljategemiseks või niisama helistamiseks. Ükski helistaja ei jää tänapäeval anonüümseks, politseil on töömeetodid helistaja leidmiseks ning 112-le asjata, nalja pärast või kuritahtlikult helistamise eest kohaldatakse ettenähtud karistusi.

Telefonid
Päästeala infotelefon
1524
Kohalike omavalitsuste abitelefon
1345
Keskkonnainfo telefon
1313
Maanteeinfo telefon
1510