Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

  • Kas SMSi saatmine Häirekeskusele on tasuta? Jah, hädaabisõnumid nagu ka hädaabikõned edastatakse Häirekeskusele tasuta.
  • Kas ma pean alati saatma malli ja mis see tähendab, kui ma ei kasuta malli? Hädaabiteate edastamine õige sõnumi-malliga lihtsustab ja kiirendab oluliselt teate töötlemist ning lõpuks ka abi kiiremat kohale jõudmist. Sobiva sõnumi-malli puudumisel saab teadet edastada ka tavasõnumiga, kuid selle trükkimine (asukoht) võtavad märksa rohkem aega.
  • Mis saab siis,  kui saadetakse  registreerimata telefoninumbrilt SMS? Registreerimata telefoninumbrilt saadetud sõnum ei jõua Häirekeskuse päästekorraldajani. Sulle saadetakse automaatse teate, kus on kirjas, et sõnumi saatmiseks tuleb eelnevalt luua kasutajakonto ning lisatud on ka kasutajakonto loomist võimaldav internetiaadress.
  • Miks ID kaart? ID kaart ja M-ID (sertifikaadiga mis on uuendatud peale 02.2011)võimaldab luua turvalise ligipääsu oma kasutajakontole. Selleks et end ID kaardiga tuvastada, peab arvutisse olema paigaldatud ID-kaardi tarkvara, mille saab alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt www.id.ee. Kui sa kasutad igapäevaselt ID-kaarti oma pangatoimingute tegemiseks või oled e-valimistel osalenud on see tarkvara arvutis olemas. Vahel on probleeme ka ID sertifikaatide aegumisega, mida on võimalik uuendada pangakontorites. Infot on võimalik hankida e-posti teel abi@id.ee või aadressilt www.id.ee .
  • Millise internetibrauseriga saab registreerimiskeskkonda kasutada? Teenuse SMS-112 registreerimiskeskkond töötab hästi Mozilla Firefox 3.6 ja Internet Explorer 8 ning uuematega. Lisaks ka Crome tarkvaraga. Brauseril peab olema lubatud java tarkvara kasutamine. Juhul kui arvuti on vanem kui 5 aastat tuleks veenduda, et interneti brauser (programm, millega liigutakse internetis ringi) on peale arvuti soetamist uuendatud.
  • Kust ma saan M-ID? Seda väljastavad kõik mobiilside operaatorid.
  • Miks peab registreerima? Registreerimine annab Häirekeskusele veendumuse, et hädaabiteate edastaja on usaldusvääne ega tee "halba nalja"
  • Mitu telefoninumbrit saab registreerida? Telefoninumbrite arv ei ole piiratud, kuid mõistlik on kasutada näiteks kuni kolme numbrit. Pigem on oluline, et seda telefoninumbrit sa kasutad SMS-112 sõnumite saatmiseks.
  • Miks te neid asukohti vajate? Eelnevalt registreeritud asukohti on tarvis selleks, et sõnumi trükkimiseks kuluks vähem  aga ja Häirekeskusel omakorda vähem aega abivajaja asukoha välja selgitamiseks.
  • Mitu asukohta ma võin registreerida?  Asukohtade arv ei ole piiratud, kuid praktika näitab et optimaalne arv on 5-6. Niisugust hulka on neid lihtne meeles pidada ja sõnumi mallide hulka hallata.
  • Ka ma võin saata GPS koordinaate? Jah, koordinaate võib lisada ka asukoha lisainfosse  või saata sõnumiga juhul, kui õnnetus ei juhtunud eeldefineeritud asukohas.
  • Kas peab puude ja kroonilised haigused lisama?  Puude või haiguse lisamine on vabatahtlik. Abivajaja kuulmis- või liikumispuuet ette teades saavad päästjad, kiirabitöötajad ja politsei enne sündmuskohale jõudmist end paremini ette valmistada.
  • Kuidas ma neid sõnumi malle kasutan? Iga registreeritud asukoha nimetusega saadetakse kolme võimaliku abivajaduse tüübi (pääste, kiirabi, politsei) kohta sõnumi mall. Kui on juhtunud õnnetus, kuhu on vaja appi kahte või kolme operatiivteenistust (näiteks autoavarii, kus võib vaja minna päästjate, kiirabi ja politsei abi) on sõnumi malli kasutades oluline vaid asukoha õigsus.
  • Ma ei oska neid malle endale salvestada! See on sageli iga telefoni tootja ja ka mudeli puhul erinev. Vaata palun oma telefoni kasutusjuhendit. Abi saamiseks pöördu oma operaatori müügiesindusse või mõne tuttava poole, kellel on telefonidega rohkem kogemusi.
  • Kuidas ma neid sõnumi malle telefonist pärast leian ja  edasi saadan? Teenuse SMS-112 kasutajaks registreerudes saadeti sulle sõnumi mallid, mida on soovitav salvestada kas sõnumi mallideks või telefoni salvestatud sõnumi kataloogi. Sealt on neid lihtne leida, muuta ja 112-le edasi saata.
  • Kuidas ma teada saan, et sõnum jõudis kohale? Selleks, et hädaabiteate edastaja saaks veenduda oma sõnumi jõudmises häirekeskusesse, saadetakse vastu automaatne sõnum teatega “Teie hädaabiteade jõudis Häirekeskusesse”. Juhul kui on tuvastatud tehniline probleem ning sõnum ei jõua Häirekeskuse infosüsteemi, edastatakse teade “Teie hädaabiteadet ei suudetud vastu võtta. Vabandame (Tehnilised vead)”. Kolmas võimalus on see, et ei saabu kohest vastus-sõnumit. Sel juhul tuleks saata hädaabiteade uuesti ning otsida võimalust probleemi edastamiseks verbaalselt, näiteks paluda abi kuulja - rääkija poolt.
  • Mida peaks Häirekeskusele edastama siis, kui ma ei saa sõnumi malli kasutada ja aega sõnumi trükkimiseks on ka väga vähe? Põhimõtted on samad, mis hädaabikõne puhulgi. Edastada tuleb võimalikult täpne õnnetuse asukoht ja selle kirjeldus.
  • Kas kasutaja konto on “igavene”? Kasutajakonto kehtib peale registreerimist või viimast muutmist 1 aasta. Seega on seda vaja kord aastas uuendada, mida saab teha samuti teenuse registreerimiskeskkonnas: https://sms.112.ee. Kuu aega enne konto aegumist edastatakse telefonile automaatsõnum: “Teie õigus  SMS112 teenuse kasutamiseks aegub kuu aja pärast, palun pikendage oma kasutajakontot SMS-112 registreerimiskeskkonnas”
  • Mis juhtub siis, kui saadan hädaabiteate 112-le, kuid telefon ei ole registreeritud? Sellisel juhul saadetakse telefonile automaatselt vastus-sõnum soovitusega end registreerida, sõnum on järgmine: “Teenuse SMS112 kasutamiseks registreeruge  https://sms.112.ee
  • Kas operatiivteenistus saadetakse alati appi, kui ma saadan hädaabiteate? Kui probleemi ei saa lahendada kiirabi, päästjad või politsei, siis tuleb vastussõnum „Selle probleemi lahendamisel ei saa Päästeamet, kiirabi ega politsei Teid aidata“. Kui aidata saavad päästjad, kiirabi või politsei, siis tuleb vastussõnum “Abi on teel”.
  • Mida teha siis, kui ma ei saa ise hakkama registreerimisega, näiteks mul ei ole ID-kaardi lugejat arvutis? Sel korral küsi abi kuulmis- ja kõnepuudega inimeste liitudest ja kodadest http://www.epikoda.ee/vorgustik/liikmed/. Häirekeskus koostöös EPI Kojaga tegi 2011-2015 aastal hulgaliselt koolitusi üle Eesti ning kindlasti igas kojas ja liidus on tänaseks mõni inimene, kes oskab aidata. Abi saab küsida ka Päästeala infotelefonilt 1524 ja ka e-posti aadressil 1524@112.ee.
  • Kuidas ma pean neid kümneid sõnumimalle kasutama? Soovitame salvestada kõik saabuvad 112 sõnumi mallid sõltuvalt telefoni mudelist ja tüübist sõnumi mallina või ka salvestatud sõnumitena oma telefoni, kust neid vajadusel kiiresti leida. Kindlasti tuleb jälgida, et eeldefineeritud asukoht oleks sõnumis õige. Probleemi tüüp võib olla varieeruv, kuna näiteks auto-avarii puhul on sageli vaja appi nii päästet, politseid kui ka kiirabi. Juhul kui oled kogemata 112 sõnumi mallid oma telefonist ära kustutanud või vahetad telefoni, saad oma SMS-112 registreerimiskeskkonnas saata oma telefonile uued 112 sõnumi mallid - funktsiooniga “Saada sms mallid”.
  • Kas kõik inimesed võivad registreeruda? - Ka kuuljad võivad end registreerida teenuse SMS-112 kasutajaks, kuid hädaabiteate kiiremaks ja tõhusamaks edastamise viisiks on ikkagi kõne. SMS edastamine on aeglane ning tehniliselt ebakindlam viis.
Telefonid
Päästeala infotelefon
1524
Kohalike omavalitsuste abitelefon
1345
Keskkonnainfo telefon
1313
Maanteeinfo telefon
1510