Teksti suurus



Reavahe suurus



Kontrastsus


Taasta algseaded

112-le helistades pea meeles!

Tõsistes hädaolukordades on kõige tähtsam teada hädaabinumbrit 112 ning helistada sellele võimalikult kiiresti, et abi ruttu kohale jõuaks.

Eestis on üks hädaabinumber 112

Eestis on kasutusel vaid üks hädaabinumber 112. Sama number kehtib ka kõigis teistes Euroopa Liidu riikides. Hädaabinumbrile 112 saab helistada kõigilt telefonidelt tasuta. Hädaabinumbrile 112 saab helistada ka välismaise operaatori mobiiltelefonilt ilma suunakoodita, tuleb valida ainult 112.

     

Helista hädaabinumbrile 112 tõsiste ja kiireloomuliste hädaolukordade puhul, kui elu, tervis, vara või keskkond on ohus või neid ähvardab tõsine oht või kui on alust kahtlustada tõsist ohtu.

Samuti tuleb hädaabinumbril 112 politseile teada anda toimuvast kuriteost. Kui kahtled, kas tegemist on hädaolukorraga või mitte, on alati parem helistada hädaabinumbrile 112 kui jätta see tegemata.

Kuidas teha hädaabikõnet?

  • Ütle kohe esimesena, MIS JUHTUS. Esimesena öeldud infost alustab päästekorraldaja lisaküsimuste esitamist.
  • Ütle, kas keegi on viga saanud ja mitu inimest on viga saanud.
  • Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu on vaja abi saata. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb päästekorraldaja arvutiekraanil aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.
  • Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
  • Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.
  • Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
  • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
  • Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.
  • Kõik hädaabikõned salvestatakse.

 Tutvusta ka oma lähedastele hädaabinumbri 112 õiget kasutamist!

Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).

   

Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt hädaabinumbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.  

   

NB! Hädaabinumber 112 ei ole number naljategemiseks või niisama helistamiseks. Ära luba lastel mängida sisselülitatud mobiiltelefoniga, sest laps võib kogemata valida numbri 112. Hoolitse, et Sinu telefon ei saaks automaatselt helistada numbrile 112. Nii võib juhtuda ka siis, kui telefoni klahvid on lukustatud.

Ükski helistaja ei jää tänapäeval anonüümseks, politseil on töömeetodid helistaja leidmiseks ning 112-le asjata, nalja pärast või kuritahtlikult helistamise eest kohaldatakse ettenähtud karistusi.  

Telefonid
Päästeala infotelefon
1524
Kohalike omavalitsuste abitelefon
1345
Keskkonnainfo telefon
1313
Maanteeinfo telefon
1510